Tagasi
foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Võimalik, et teist korda järjest võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile jõudnud Eesti rahvusmeeskond naaseb tuleval aastal Euroopa liigasse. Uuele tasemele jõudnud sinisärklased oleksid võimelised heitlema koguni koha eest Final Fouril – Holland pälvis tunamullu hõbeda –, kuid igasuvisest turniirist lahutab meie mehi ei rohkem ega vähem kui kaks miljonit krooni.
Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Tarvi Pürn lubas, et alaliidu juhatus kaalub tõsiselt hädavajalikke rahvusvahelisi kohtumisi kindlustava Euroopa liigaga taasliitumist. See eeldab aga, et koondisele leitakse rahakas peasponsor või peaks märgatavalt suurenema riigi tugi.
«Koondisele tuleb taseme tõstmiseks väljund luua. Meeskond on võimeline jõudma poolfinaali,» uskus Pürn.
Ellujäämise nimel võitleva võrkpalliliidu rahakotis viliseb aga tuul. Võrreldes 2008. aastaga on kadunud või kahanenud kaks põhilist tuluallikat – hasartmängumaksust laekub tänavu 1,7 miljoni asemel 300 000 krooni ja üks tuntud hasartmängufirma polnud nõus rahvusmeeskonna peasponsorina jätkama.
Pürni sõnul koondub peatähelepanu küll meestele, kuid ära ei tohi unustada ka kannatlikult oma võimalust ootavate õrnema soo esindajate koondise taastamist. Leiab ju järjest rohkem piigasid tee välisklubidesse. Rahvusnaiskonna taaselustamiseks ja EM-valiksarjas osalemiseks läheb vaja vähemalt 800 000 krooni.
Kuigi Euroopa liiga kindlustaks Eestile suve jooksul vähemalt kümme mängu Vana Maailma tugevate keskmikega, on jõuproovil ka üks miinus. Turniir toimub ilmselt juunis-juulis, mis ei sobi ajaliselt ettevalmistuseks 10.–18. septembrini Austrias ja Tšehhimaal peetavaks EMiks.
«Ideaalse variandi korral võiksid mehed pärast klubihooaega haavad puhtaks lakkuda ning koondis alustaks treeningutega pärast jaanipäeva,» arutles pärast pühapäevast võitu Hollandi üle poolsada SMSi saanud Keel.
Samas oleks Euroopa liiga varumängijate ja tulevikutegijate karastamiseks ideaalne koht. «Enne EMi peame pidama neli kuni kuus kontrollkohtumist. Arengu huvides tuleks Euroopa liiga varianti tõsiselt kaaluda. Praeguse tasemega rahuldudes mängime varsti Luksemburgiga,» viitas Keel korvpallikoondise müttamisele B-divisjonis.
Keel kinnitas, et on nõus koondise tüüri juures jätkama, kui talle selleks ettepanek tehakse. Alaliidu juhatusse kuuluv mees on organisatsiooni rahalise seisuga hästi kursis ja seetõttu ei kipu ta endale paremaid tingimusi kauplema.
«Mul pole kunagi lepingus kokkuleppele jõudmiseks üle viie minuti kulunud,» ütles Keel. «Loomulikult võiksid tingimused olla paremad, aga kui mingitel tasanditel ei peeta vajalikuks meid toetada, siis ise me ei saa raha juurde trükkida.»
Keel palus Postimehe veergudel eraldi tänada tänavu koondise füüsilise ettevalmistuse eest vastutanud Tarmo Tiitsu, kes meeste võimekuse uuele tasemele viis. «Kirusin end pühapäeva õhtul, et intervjuudes Tiitsu nimi mainimata jäi,» tunnistas Keel. «Tiits on väga hea asi, mis koondisega sel aasta juhtus. Loodan, et saavutatu motiveerib teda ka tulevikus meiega koostööd jätkama.»
Kellega Eesti EMi alagrupis kohtub, selgub 21. oktoobril Prahas Tšehhimaa presidendi Václav Klausi juuresolekul toimuval loosimisel. 16 koondist jagatakse nelja gruppi, läbi play-off’i finaalturniirile pääsenud Eestil, Türgil ja Belgial on nõrgim asetus. Samas tähendaks näiteks austerlastega ühte seltskonda sattumine suurt edasipääsuvõimalust. Paha variant pole ka Tšehhimaa.
EM peetakse 10.–18. septembrini Viinis, Innsbruckis, Prahas ja Liberecis. Uue süsteemi järgi ei toimu vahegrupimänge. Alagrupi võitjad pääsevad otse veerandfinaali, teise-kolmanda koha omanikud selgitavad ülejäänud neli play-off’is osalejat.
Moculescu: Eesti vääris võitu, kuid üllatus oli see ikka
Oliver Venno uue koduklubi VfB Friedrichshafeni peatreener Stelian Moculescu ütles meeskonna kodulehele antud intervjuus, et Eesti üleolek Hollandist tuli talle pisut ootamatult.
«Eesti vääris edasipääsu, kuid üllatus oli see ikkagi,» lausus Moculescu, kes jagas kiidusõnu ka kaks esimest geimi platsil viibinud Vennole. «Ta tegi seda, mida diagonaalründaja tegema peab – servis ja ründas tulemuslikult ning lõi raskeid palle punktiks.»
Pühapäevast mängu koos abikaasaga Rotterdami kaema tulnud 60-aastane Moculescu vestles enne avavilet mõne minuti Postimehega ning Euroopas hinnatud juhendaja avas pisut Venno klubivahetuse tagamaid. Teatavasti sõlmis Eesti võrkpallipärl Sloveenia parima klubi Bledi ACHiga kolmeaastase lepingu, kuid Saksamaa meister värbas ta enda ridadesse juba avahooaja järel.
«Venno jäi mulle silma eelmise aasta MM-valikturniiril Serbias (Moculescu juhendas samal võistlusel Rumeeniat – toim) ja tahtsin teda juba eelmisel hooajal Friedrichshafenisse võtta, kuid leping ACHiga sai takistuseks. Seda, kuidas tehing nüüd võimalikuks sai, ma täpselt ei teagi. See on mänedžeride rida,» rääkis Moculescu.
Venno hakkab Friedrichshafenis koha eest platsil võitlema Rumeenia koondislase Adrian Gontariuga. «Mina ei vaata vanust, rahvust, pikkust ega kaalu. Parem mees mängib,» lubas Moculescu, kes märkis, et Eesti-Hollandi paaris tal isiklik eelistus puudus, sest tulpidemaa esinduses mängis samuti Friedrichshafenisse kuuluv nurgaründaja Jeroen Trommel.
Saksamaa Bundesliga algab 23. oktoobril, Meistrite liigaga tehakse avalöök novembri keskel. (PM)
Võrkpalliliidu juhatuse liige Pevkur: räägin Ansipiga võrkpallist
Alates kevadest Eesti Võrkpalli Liidu juhatusse kuuluv sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et samuti Reformierakonda kuuluva peaministri Andrus Ansipiga kohtudes tuleb kindlasti jutuks rahvusmeeskonna edukas käekäik.
Ansip oli teatavasti see mees, keda võrkpallikoondise eelmine EMile jõudmine külmaks jättis ja kes ei pidanud vajalikuks meeskonda riigi poolt toetada. «Ma ei tähtsustaks Ansipi rolli selles teemas üle. Spordi rahastamine käib paljuski läbi Eesti Olümpiakomitee ja kultuuriministeeriumi,» lisas Pevkur.
8. oktoobril koguneva alaliidu juhatuses pannakse paika esmased tegevussuunad. «Kiirustamiseks pole põhjust, sest EM toimub aasta pärast. Kuulame peatreeneri ära ja vastavalt sellele tegutseme edasi,» ütles Pevkur, kellega koos kuuluvad poliitikutest alaliidu juhatusse siseminister Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit) ja Euroopa Parlamendi liige Vilja Savisaar-Toomast (Keskerakond). (PM)
