Raio Piiroja: sul peab olema sisemine põlemine, kirg, armastus!

Kristjan Jaak Kangur
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvepealinna jalgpalliklubi presidendil Raio Piirojal on hoog ikka sees - nagu kunagi mängijana platsil tormates, nii ka tänasel päeval klubiasju ajades või põhitöö kalapüügiga tegeledes.
Suvepealinna jalgpalliklubi presidendil Raio Piirojal on hoog ikka sees - nagu kunagi mängijana platsil tormates, nii ka tänasel päeval klubiasju ajades või põhitöö kalapüügiga tegeledes. Foto: Tairo Lutter

Eesti jalgpallikoondise kauaaegse kapteni Raio Piiroja 16 aastat Eesti rahvuskoondises kujutasid endast jalgpallisõbra jaoks suurepärast kaasaelamismaterjali. Sageli kõlas enne järjekordset valikmängu fännide huulil tähtsaima küsimusena: kas Raio on terve, kas Raio ikka mängib? Muidugi ta mängis. Mitmes mõttes sümboliseeris Piiroja mängijakarjäär kogu Eesti jalgpalli toonast käekäiku, sest takistusi-vigastusi jagus, ka loomupärast talenti oli tsipa vähem antud kui paljudele kaaslastele – viimast on Piiroja isegi alati varmalt tunnistanud. Aga tühja see tehnika, kui on tahtmist! Piiroja mängis sinisärgis iga viimast kui mängu ja minutit kirega, sellise sisemise põlemisega, mida harva kohtab. On igati sümboolne seegi, et teisipäeval kell 19 rivistub Lillekülas Piiroja ja Eesti koondise vastu Island – vahva ja visa rahvas, kellel tugevad sidemed merega.

Sest tegelikult käivad hingelt sportlaskaluriks loodud Piiroja päevad juba tükimat aega hoopis selle takti järgi, mida meri ette kirjutab. «Tulge esmaspäeval, siis on maapäev,» ütleb ta, kui uurida, millal oleks veidi aega jalgpallijuttu puhuda. Kaluritöö lubab kevadnädalast näpistada päevakese, ei enamat.

Raio Piiroja, kalurina ei ole sulle märtsi lõpp vist tegelikult sugugi parim aeg, et minna Tallinna jalgpalli taga ajama?

Kusjuures sellega oligi nii, et kui see lahkumismängu kuupäev tuli, vaatasin kohe ja ütlesin, et kuulge-kuulge, kevadpüügi kõige kiirem aeg! (Naerab.) Peatreener ütles küll, et kui sa ei taha laagrisse tulla, siis ei pea tulema – võid tulla ka viimaseks päevaks. Aga mul on viimane võimalus poistega koos olla, kala on aega terve elu pärast püüda. Tahaks ikka selle fiilingu ka kätte saada, et oleks õige asi, terve laager. Ja harjutama peaks ju ka enne natukene!

Jalgpalli puudutasid viimati ... millal? Mäletad?

Mäletan. Hästi mäletan. Valikmäng Türgi vastu. (Muigab.) Ühelt poolt ei ole aega, aga ega ei julge ka hästi, äkki tõmbad kuskilt ära midagi... 

Aivar Pohlak oli siin Pärnu Linnameeskonna mängu vaatamas, ütles ka, et kuule, ära parem sel nädalal ka siis trenni tegema hakka, muidu juhtub nii, et me reklaamime välja, et tuled, aga pärast sa ei saagi mängida!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles