Noorte sunniviisilise mängitamise head ja vead

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalju noormängija Erik Listmann (vasakul) on oma võimaluse ära kasutanud ning tõestanud, et suudab Eesti tipptasemel mängida. Paremal Levadia mängumees Rasmus Peetson.
Kalju noormängija Erik Listmann (vasakul) on oma võimaluse ära kasutanud ning tõestanud, et suudab Eesti tipptasemel mängida. Paremal Levadia mängumees Rasmus Peetson. Foto: Erik Prozes

Eesti jalgpalli meistriliigas on tänavu esmakordselt kasutusel reegel, mis sunnib klubisid kasutama oma kasvatatud noori mängijaid. Mõnel meeskonnal pole reegli täitmisega mingeid probleeme, kuid näiteks tabeli liider Nõmme Kalju on pidevalt sundolukorras, kus peatreener pole oma valikus enam nii vaba kui varem.

Meistriliiga juhendis seisab, et võistkonnas peab kogu mängu jooksul väljakul olema vähemalt üks nn KTM ehk «klubis treenitud  mängija».  Selgituseks: KTM on mängija, kelle õigused olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest on vanuses 12–21 kuulunud vähemalt neli hooaega sellele klubile.

Kalju on aga noor meeskond, kelle järelkasv ei ole tegelikult veel päris meistriliiga tasemele jõudnud, ütleb meeskonna peatreener Sergei Terehhov. «Tegemist oleks mõistliku reegliga, kui klubi oleks vähemalt 20 aastat toiminud. Meie jaoks oleks reaalne olnud antud reegli peale üle minna aastal 2018,» arutles Eesti koondist 94 korral esindanud endine tippmängija, kes talvel nõmmekate peatreeneriks kerkis.

«Tunnistan, et vahel kasutan mõnda poissi ainult reegli pärast,» ütles peatreener, kelle sõnul ei ole tal noortele meestele ühtegi etteheidet ning tegelikult pääseks nad platsile ka ilma sundmeetodita. «Poiste arengut arvestades oleks parem, kui saaksin nende mänguaega vabalt valida. Vahel alustaksid nad põhist, vahel vahetusest, mõnikord annaks üldse noortele puhkust,» jätkas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles