Serbia ja muud Balkanimaad pole Eesti jalgpallikoondise jaoks keerulised mitte ainult oma ebameeldiva mängustiili poolest, aga ka suhtumisega. Balkanlased ei suhtu vastastesse mitte nagu oponentidesse, vaid kui vaenlastesse.
Verejanulised serblased: paneme eestlased elusalt nahka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletan selgelt 2008. aasta septembris košmaariks kujunenud MM-valikmängu väikelinnas Zenicas Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kuigi staadionil oli 12 500 pealtvaatajat, tundsid ilmselt kõik 11 platsil viibinud eestlast tollel päeval enda seljal, turjal või kus iganes bosnialaste põletavaid pilke. 0:7 hävinguga lõppenud mängu mäletavad sinisärklased selgelt.
«Nad toetasid seal kodumeeskonda nii häälekalt ja tekkis tõeline katel. Meelestatus oli päris vaenulik,» meenutas keskkaitses mänginud Taavi Rähn toonast mängu, mis pallurile endale kujunes murdepunktiks – pärast seda ta enam kehvasid mänge teinud pole.
Küprose liigas suurepärases väravahoos Ats Purje aga meenutas kahe aasta tagust mängu veidi teises võtmes.
«Esimesel poolajal oli väga võimas tunne. Fännid kisasid lähedal ja iga jalgpallur tahab seda fiilingut. Aga siis, kui nende väravad hakkasid tulema, polnud mingit mõnu, ainult piin,» meenutas Purje.
Jalgpallikoondis peab aga arvestama, et reedel Eesti aja järgi kell 21.30 Serbiaga algavas kohtumises pole neil hõlpsamat õhtut oodata. Vähemalt selles osas, milline emotsioon staadionil valitseb.
Tänaval inimestega vestelnuna jätavad kõik küll väga sõbraliku ja abivalmi mulje, kuid nende mõtted annavad mõista, et Eesti jalgpallikoondise külastuskingiks tahetakse neile saun kütta.
«Paneme teid elusalt nahka. Võidame vähemalt 5:0,» kuulutas üks internetist leitud Serbia jalgpallifänn Robert, tegi väikse pausi ja puhkes siis naerma. «Võidame kindlasti, aga võib-olla mitte nii suurelt.»
Kõik vastanud Serbia fännid tõdesid kui ühest suust, et Serbia alistab Eesti kindlalt. Või vähemalt nii võis nende inglise keele purssimisest aru saada.
Rähni sõnul võib serblaste tugevusest aru saada ka tulemusi vaadates. Nende korvpalli-, võrkpalli-, jalgpalli- ja käsipallitiimid on maailma tipus ning ka see on märk millestki erilisest.
«Serbia on tõesti müstiline riik. See näitab, et nad on kõvad võitlejad,» arvas Rähn.
Paar jalgpallist veidi rohkem teadvat fänni aga tõid välja ka Serbia nõrkuse. Vähe adekvaatsemate vutihuviliste sõnul võib suureks löögiks olla rahvuskoondise peatreeneri Radomir Antici vallandamine.
Antic teenis FIFA-lt neljamängulise juhendamiskeelu ja kuna Serbia sel ajal kaks esimest mängu edukalt pidas, otsustati mehele kinga anda ja uus mees, Vladimir Petrović rahvusesinduse etteotsa panna. Siiski oli endine peatreener fännide suur lemmik.
«Antic on väga kogenud. Ta on meid finaalturniirile viinud ja MMil ei olnud meil lihtsalt õnne,» arvas Nico Oderovitch.
Kõik Postimehega vestelnud või suhtlusportaalis kirju saatnud serblastest fännid olid aga ühte meelt: Belgradi Partizani staadionil ees ootav lahing saab olema tuline. 30 000 pealtvaatajat mahutav katel teeb põrgulärmi, selles olid veendunud ka need, kes mängu vaatama ei tulegi.
Seal võib aga tekkida ilmne probleem: eestlased pole sellise müraga harjunud ning hüüe kaaslasele või juhendamine ei pruugi kohale jõuda ehk võivad tekkida kommunikatsiooniprobleemid, nagu aastaid tagasi sinisärklastele ette heideti.
Rähn selles liigset probleemi ei näe. «Meeskond on juba nii palju kokku mänginud, et kui sõnu millegipärast ei kuulegi, teame juba niisamagi, kuhu kaaslane liigub,» kinnitas ta. «Mõistmine läheb meil küll järjest paremaks.»
Sander Puri parim sõber on ebatüüpiline serblane
Kreeka meistriliiga klubis Larisa AE mängiv Eesti koondise parempoolkaitsja Sander Puri saab kreeklaste juures kõige paremini läbi serblase Alexander Simiciga.
Kui tavaliselt peetakse serblasi keeva verega balkanlasteks – olgem ausad, mingi näitaja on ka see, et ükskõik millisele jalgpalli finaalturniirile Serbia ka ei jõuaks, alati saadakse punane kaart –, olevat Puri semu vägagi tasane vennike.
«Tema on väga tasane, ajab rahulikult oma asja,» kinnitas Puri, kelle sõnul on mees ka väljakul džentelmen. «Platsil ta ei toorutse ja on ka muidu igati eeskujulik.» (PM)