Tülist käärlöögi üle tulise poolfinaalini

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord, kus Carlos Zambrano (paremal) tabab jalaga selga Charles Aranguizi ja näeb selle teo eest peagi punast kaarti.
Olukord, kus Carlos Zambrano (paremal) tabab jalaga selga Charles Aranguizi ja näeb selle teo eest peagi punast kaarti. Foto: SCANPIX

Lõuna-Ameerikas valitseb mitme jalgpallikoondise vahel pikaajaline rivaliteet – matšide eel meenutatakse pidevalt eelnenud mõõduvõtte. Eesti aja järgi teisipäeva varahommikul kirjutati järjekordne peatükk naabrite Tšiili ja Peruu vahelisse duelli, kus seekord jäid peale koduväljakul oma esimest Copa America tiitlit jahtivad tšiillased, kes teenisid tänu Eduardo Vargase tabamustele 2:1 võidu ja pääsesid nii laupäevasesse finaali.

Jalgpalli vallas vaidlevad Tšiili ja Peruu kõige tulisemalt käärlöögi ajaloo üle. Käärlööki peavad enda leiutiseks nii Tšiili, Peruu, Itaalia kui ka Brasiilia. Kõige ägedamalt seisavad oma õiguste eest just Tšiili ja Peruu. Esimesed peavad käärlöögi leiutajaks enda mängumeest Ramon Unzagat, kes väidetavalt sooritas sellise liigutuse juba 1914. aastal. Peruu väitel kasutasid aga nende sadamalinna Callao mängijad niisugust lööki juba 19. sajandil koos Inglise meremeestega palli taga ajades. Vihasest tülist hoolimata pole Rahvusvaheline Jalgpalliit FIFA ühtegi nö leiutajat siiski ametlikult tunnustanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles