Alar Varrak selgitab, miks eelistati Dorbekit koondises Jõesaarele

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alar Varrak.
Alar Varrak. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Septembris Riias peetavateks korvpalli EM-finaalturniiri alagrupikohtumisteks valmistuva Eesti korvpallikoondise abitreener Alar Varrak rääkis intervjuus Basket.ee-le, kuidas toimib klapp treenerite ja mängijate vahel ning miks pääses 17 koondislase sekka Martin Dorbek, aga jäi välja näiteks Janari Jõesaar.

Kas koondis on oma tegemistega graafikus ja kõik sujub plaanipäraselt?

Praegu jookseb kõik nii nagu ette nähtud. Põhirõhk on praegu läinud üldfüüsilisele poolele – taktikat vähem, jooksmist rohkem.

Mida päev edasi, seda vähemaks aga jõusaali ja jooksmist jääb ning saalitreeningute osakaal kasvab. Osa hommikuse trenne hakkab toimuma augustis ka saalis, kuid hommikuste treeningute Tondi ja Saku Suurhalli osakaal jääb umbes 50-50.

Kuidas on graafikut mõjutanud see, et Kristjan Kangur liitus pallitreeningutega alles täna?

Eks ta on trenne pealt vaadanud ja kaasagi jooksnud. Liikumised on talle suuremalt jaolt tuttavad. Ta peab aga veel eraldi harjutusi tegema füüsilise poolel.

Kas treenerite juhised jõuavad mängijatele hästi kohale?

Nagu see on igas pallimängumeeskonnas: mõni mängija saab pihta kiiremini ja kergemini, teisel võtab see kauem aega.

Pean tunnistama, et Eesti mängijate korvpallialane IQ on väga heal tasemel. Aasta-aastalt on see paremaks saanud. Mängijate omavaheline suhtlemine ja rääkimine platsil on samuti oluliselt elavamaks ja mõnusamaks muutunud. Mis puutub taktikasse, siis Eesti koondisel on palju mängujooniseid, mis on läbi aastate samad. Kuid osa vanu kaob ära, uusi tuleb juurde. Seetõttu on praegu käimasolev protsess väga tähtis.

See meeskond on palju soola koos ära söönud...

Jah. Osalt, ma usun, on siin aidanud kaasa asjaolu, et paljud mehed mängivad pikki hooaegu klubides koos ja meil on neid klubisid mitu, lisaks kandub see kultuur edasi vanematelt mängijatelt noorematele.

Meeskonna tuumik on olnud kaua koos. See on meie üks suuremaid trumpe. Samas pole see alati nii olnud. Olen koondise juures olnud seitse aastat ning on olnud aegu, kus mängijaid, kes teisi innustavad ja tahavad olla liidrid ka väljaspool finaalmängu, on leidunud ühe käe näppudel. Näiteks Tanel Tein oli selline mees.

Janari Jõesaare personaalküsimus. Paljud on leidnud, et temasugune mees koondises oleks ära kulunud. Kuidas sina põhjendad tema väljajäämist 17 mehe valikust?

Meil oli koondise treenerite ja juhtidega algusest peale selline kokkulepe, et üritame võimalikult vähe duubeldada mehi, kes on erinevates koondistes – B-koondis, universiaad, U18, 3x3 jne. Kuna Jõesaar oli just universiaadikoondises üks põhiraskuse kandjaid, siis sealt see otsus tuli. Laias laastus võime ju universiaadi veerandfinaalkohaga rahul olla. Pealegi, olgem ausad, Janari positsioonil on meil koondises konkurents niigi piisavalt tihe.

Kuid Martin Dorbek on endiselt nimekirjas?

Tõsi, Martin on sel suvel siin juba kahest-kolmest koondisest läbi käinud. Aga samas on meil ka teine põhimõte Tiiduga (koondise peatreener Tiit Sokk – toim.), et igale positsioonile oleks kolm meest. Kui üks saab viga, poleks see veel maailma lõpp.

Siinkohal tuleb päevakorda muidugi ka Rait-Riivo Laane personaalküsimus, kes kindlasti oleks ka väärinud kohta 17 mehe seas. Aga seekord oli valik selline.

Mida sa neile seitsmele mängijale ütleksid, kes praegu 24-25-st kandidaadist välja sõeluti?

Mina vaataks seda küsimust üldisemalt. Pigem on konkurentsi kasv meeldiv märk noortetöö paranemisest. Asjad on vaikselt liikunud ülesmäge ja meil on tekkinud valikuvõimalused. Sel sajandil oli aastaid, kus kevadel pandi kirja 15-16 nime, mingit erilist poleemikat polnud ja siis 12 meest sõitsid EM-valikmänge mängima.

Aga kui midagi öelda nendele meestele, näiteks Joonas Järveläinenile ja Toomas Raadikule, siis on see puhtalt positsiooni küsimus. Olla EMil neljas varumees pole mõttekas koondisele ega kasulik neile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles