Kirsipuu ja sõbrad alustasid täna ekstreemset Crocodile Trophyt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Oras (vasakult), Jaan Kirsipuu ja Indrek Kelk.
Allan Oras (vasakult), Jaan Kirsipuu ja Indrek Kelk. Foto: eestikrokodillid.blogspot.com

Päev enne ekstreemse mägirattavõistluse, Austraalias toimuva Crocodile Trophy algust kirjutas koos Allan Orase ja Indrek Kelguga stardijoonele asuv Eesti rattalegend Jaan Kirsipuu blogis:

«Tundub, et meil on kõik valmis seatud ja kõik läbi mõeldud. Magamiskotid ostetud ja sööginõud ka. Igaks juhuks varutud igasugust pudi-padi. Üllatusi tuleb nii kui nii. Täna oli osavõtjate koosolek, kus selgitati elementaarseid asju, mida jälgida jne.

Vähemalt täna oli kellaaegadest kinni pidamine suht lõunamaine, mis pani meie tuntud võistluskorraldaja Kelgu veidi turtsuma. Loodame, et edaspidi kulgeb korraldus siiski planeeritud rütmis. Homme siis 98 km 1. etapp, mis tõusumeetrite poolest tuuri raskeim, ehk 2400 tõusumeetrit. Nendest peaaegu pooled juba esimese 25 kilomeetriga.

Meile on tuttav umbes esimesed 14 km, mis väike asfalt mägitee läbi vihmametsa põhiliselt tõusvas joones. Kogu ülejäänud etapp on väidetavalt hea kruusatee. Järgnevatel etappidel on roadbook’is selliseid väljendeid nagu: rough, very rough ja extreme. Me hästi ette ei kujuta, mis see olema saab, aga elame-näeme.
Konkurentide kohta ei oska midagi eriti öelda. Loomulikult eelmise aasta tegijad: Urs Huber ja Bart Brentjens ning silma järgi hinnates veel mõni, on klass omaette. Usun-loodan, et Allan kuulub ka nende hulka. Tuntud nimedest on stardis veel austerlane Rene Hasselbacher, kes sõitis 2008-2009 Astanas ja eelnevalt aastaid Gerolsteineris.
Homne päev toob palju selgust. Kui Allan homme parimatega sammu suudab pidada, siis võib juba lootusrikkamalt edasi minna. Homme ootab meid lõpus üks raske tõus, kus eelmine aasta sisuliselt kokkuvõte ära otsustati kahe esimese vahel. Teistega tehti sotid selgeks juba esimese 25 kilomeetriga. Enese rahustuseks võib öelda, et stardis on ka kuus naissoo esindajat ja enamus neist meie vanused ja üks lausa sünniaastaga 1954.

Tundub, et valdav osa võidusõitjatest on tulnud eelkõige distantsi läbima, kuigi ka selles suhtes võib üllatusi tulla. Me igaüks loodame oma seltskonna leida ja võimalikult probleemideta finišisse jõuda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles