KOMMENTAAR. Ei juhtu just tihti, et Eesti ühe suurema pallimänguala rahvusmeeskond saab mängida mingile medalile. Seetõttu on võrkpallikoondise Euroopa liigas nelja sekka jõudmine juba iseenesest saavutus. Alagrupiturniiril sammuti võidult võidule ja üsna kiirelt algasid jutud Eesti favoriidiseisusest. Kui enamasti üritavad mängijad ja treenerid siis koormat enda õlgadelt ära lükata, siis seekord nii ei tehtud. Nii mängijad kui peatreener Gheorghe Cretu ütlesid, et «eesmärk on Euroopa liiga ära võita ja jõuda Maailma liigasse». Kõik see tekitas kriitikutes virinat, et vastased on järelikult liiga nõrgad, kuidas muidu üks Eesti koondis niimoodi möllab.
Tellijale
Mariel Gregor: vastaste tugevus pole enda teha ehk nõrgemate alistamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on tõsi, et Euroopa liiga vastased olidki enamjaolt sellised, keda võiks võita. Sama jutt oli otsustavate EM-valikmängude vastase Rootsi puhul. Ka siis suudeti paremus maksma panna, kuigi läbi raskuste.