Mägi: suretasin end karmi rutiini ja hullu püüdlikkusega

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmus Magi mõtleb, miks Pekingi MM ei läinud nii, nagu plaanitud
Rasmus Magi mõtleb, miks Pekingi MM ei läinud nii, nagu plaanitud Foto: SCANPIX

Möödunud aasta Eesti parim sportlane Rasmus Mägi istub Pekingi äärelinnas asuva hotelli taga asuvas pargis metallpingil. Pealtnäha rahulik, sisimas ilmselt mitte. Poega läbi ja lõhki tundev ema ja treener Anne Mägi tunnistab, et kurva kuju rüütli olekuga noort meest on valus vaadata. Eelmisel õhtul elas Rasmus Mägi üle oma senise karjääri ühe suurema pettumuse – eesmärk jõuda MMil 400 meetri tõkkejooksu finaali jäi täitmata. 13. koht polnud päris see, mille nimel kogu aasta töötati.

Rasmus Mägi, sa pole inimene, kes näitaks avalikult oma emotsioone. Samas võib arvata, et pettumus sinu hinges on üüratu.

Mina jään ju ikka iseendaks ja arvan, et oma pettumust ei maksa kellelegi kunstlikult näidata. See pole ju nii, et oled tund aega pettunud ja siis edasi on kõik suurepärane. Mõni päev võibki kõik näida hästi, teine päev aga mitte. See kõik on pikem protsess.

Vahetult pärast MMi poolfinaali rääkisid, et võib-olla sai sulle saatuslikuks pikk hooaeg. Tõepoolest, alustasid ju juba mai alguses kahe võistlusega Jaapanis ning kogu hooaja algus oli väga võistlustihe. Kas tagantjärele tarkusena võib ütelda, et selline paugutamine ei õigustanud ennast?

Hooaja kestus tuleb tegelikult umbes sama, mis eelmiselgi aastal – neli kuud. Selles pole midagi erilist, kuid eelmise aasta lõpp oli väga tihe ja uue hooaja algus tuli kuidagi ootamatult ruttu. Pidin pidevalt uute olukordadega kohanema ja võib-olla see jättiski MMi ajaks jälje. Samas pole õige hakata pärast edukat aastat võistlusi hirmsasti valima. Kui minu tasemel on võimalik tugevas konkurentsis joosta, tuleb seda teha.

Enne MMi osalesin kümnel võistlusel ja see on minu jaoks paras arv. Võib-olla ei väsitanudki mind niivõrd jooksud, vaid hoopis nendega kaasnenud reisid, mis niitsid mind praeguseks maha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles