Miks Eestile sünnipäevaks Meistrite liiga võitja, mitte Euroopa liiga finaal?

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FC Barcelona mängijad tähistamas tänavust UEFA Superkarika võitu.
FC Barcelona mängijad tähistamas tänavust UEFA Superkarika võitu. Foto: SCANPIX

Eesti Jalgpalli Liidus on juba paar aastat mängitud mõttega, et 2018. aastal võiks siin korraldada mõne suure jalgpallimängu. Seni sellega avalikkuse ette ei tuldud, kuna plaani teostamiseks oli vaja laiendada Lilleküla jalgpallistaadioni ehk vaja oli suures koguses raha. Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et valitsus on otsustanud anda riigieelarvest viis miljonit eurot Lilleküla jalgpallistaadion valmis ehitamiseks ning senisele 10 000 istekohale 5000 lisamiseks.

Kuidas jõuti, aga selleni, et eestlased kavatsevad 2018. aastal ehk Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval Tallinnas võõrustada UEFA Superkarika finaali?

2018. aastal on jalgpallimaailma suursündmuseks kindlasti MM-finaalturniir. Kui 2020. aastaks on EM-finaalturniiri mängud jagatud üle Euroopa laiali ja varasemalt on räägitud ka võimalusest, et eestlased võiksid mända mängu võõrustada, siis MMi pole seni otsustatud niimoodi laiali puistada. Pealegi valiti Venemaa 2018. aasta MMi võõrustajaks juba 2010. aastal ehk eestlased võivad ehitada kasvõi 60 000 inimest mahutava areeni, kuid Eesti Vabariigi juubeliaastal MM-finaalturniiri mänge võõrustada pole võimalik.

Rahvusvahelise huvi poolest on järgmine kindlasti Meistrite liiga finaal, kuid ka siinkohal ei hakka eestlaste hammas ka parima tahtmise korral peale. Meistrite liiga finaalid toimuvad ikka Euroopa suurlinnades ja staadionitel, mis mahutavad reeglina vähenalt 60 000 inimest. Eestis on parimal juhul räägitud 30 000 inimest mahutava areeni ehitamisest ja nii väiksel staadionil ei mängita kindlasti Euroopa klubivuti kõige tähtsamat mängu.

Klubivuti finaalmängude korraldusõigustest rääkides oleks sportlikus plaanis järgmine variant Euroopa liiga finaal. Võrreldes Meistrite liigaga saab hakkama väiksema staadioniga ning esialgu kaaluti ka Eesti Jalgpalli Liidus 2018. aastale mõeldes just Euroopa liiga finaali võõrustamist.

Peagi jõuti aga siiski Superkarika finaalini, mis sportlikus mõttes jääb Euroopa liiga finaalile alla, kuid samas püüab rahvusvahelises plaanis tõenäoliselt rohkem pilke.

Sportlikus mõttes on Euroopa liiga finaal kindlasti olulisem, kuid enamasti ei ole seal mängivad tiimid Euroopa mõistes just esimese kategooria tegijad. Näiteks tänavu selgitasid selles sarjas võitja Sevilla ja Dnipropetrovski Dnipro, kes mõlemad on tasemelt küll väga head tiimid, kuid kelle tegemised väljaspool nende kodumaad just väga suurtele massidele korda ei lähe.

Superkarika finaalis mängib küll samuti eelpool mainitud Euroopa liiga võitja, kuid neile tuleb vastu kevadine Meistrite liiga võitja. Siin peitud ka põhjus, miks Superkarika vastu on maailmas suur huvi. Kuigi sisuliselt on küll tegemist nagu hooajaeelse sõprusmänguga, siis reaalsuses on see kevadise Meistrite liiga võitja jaoks uue hooaja esimene või üks esimesi ametlikke mänge. Lisaks joostakse selles matšis väljakule enda parimas rivistuses ja nii on ka maailma huvi garanteeritud.

Kui eelpool sai räägitud suurte mahutavusega staadionitest, siis Superkarika puhul on võimalikud ka erandid ja neid mänge ongi nüüd hakatud jagama ka paikadele, kuhu muidu klubivuti absoluutne tipptase muidu ei jõua. Kui aastatel 1998 kuni 2012 jagati see tiitel välja Monacos, siis seejärel on mängitud Prahas, Cardiffis ja Thbilisis. Järgmisel aastal peetakse mäng aga Trondheimis, 2017. aastal Skopjes ning 2018. peaks siis kõigi eelduste kohaselt olema käes Tallinna kord.

Arvestades, et näiteks viimastel aastatel on Meistrite liiga võitnud FC Barcelona (2015), Madridi Real (2014), Müncheni Bayern (2013), Londoni Chelsea (2012), taas FC Barcelona (2011) jne, siis võib julgelt väita, et sellise tiimi täiskoosseisus Eestisse saabumine oleks sündmus omaette.

Kuna nüüdsest on hakatud enam väärtustama ka Euroopa liiga tiitlit (Euroopa liiga võitja tagab endale tulevaks hooajaks koha Meistrite liigasse), siis võib eeldada, et tugevuselt teise klubisarja võitjate sekka hakkab siginema samuti aina nimekamaid klubisid (seni on näiteks Inglismaa klubid Euroopa liigas tihtilugu mängitanud enda teisi koosseise). Seega tasub eestlastel suure huviga jälgida nii Meistrite kui ka Euroopa liiga 2017/18 hooaegu, kuna nende võitjad selgitavad 2018. aasta augustis UEFA Superkarika võitja. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles