Pohlak: MM-valiktsükkel toob tõenäoliselt kaasa ka koondise mõningase muutumise

Madis Kalvet
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak (vasakul) ja koondise peatreener Magnus Pehrsson.
Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak (vasakul) ja koondise peatreener Magnus Pehrsson. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti jalgpallikoondis lõpetas eilse 0:1 kaotusega Šveitsile 2016. aasta EM-valiksarja. E-alagrupis koguti 10 mänguga 10 punkti ja kuue meeskonna konkurentsis saavutati neljas koht.

Postimees küsis lõppenud valiksarjale hinnangut Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult.

Kuidas kokkuvõtvalt hinnata Eesti koondise esinemist lõppenud EM-valiksarjas?

Puht numbriliselt paneksin tulemusele hindeks rahuldava, aga toimunut lahti kirjeldades hindaksin mängulist arengut heaks. Koondise eelmise peatreeneri käe all põhiloogikalt emotsionaalse jalgpalli ümberkorraldamine ratsionaalseks maksis tsükli alguses mitu punkti, ent oleme seda suutnud teha koondise seniseid tugevusi säilitades ja see on kõige olulisem.

Kui vaadata koondise mängupilti, siis millises vallas tehti lõppenud valiksarjas suurim edasiminek?

Konkreetsed sportlikud asjaolud, millest valiktsükli eel kõnelesime, olid kaitse- ja ründemängu tasakaal, standardolukorrad ja mängu taktikaline kaasajastamine. Kõikides nimetatud valdkondades on näha arengut, kusjuures viimases kodumängus Šveitsiga olid ka meie nurgalöögid ohtlikud. Tõsi, meie resultatiivsus on vähenenud, samas jällegi tekitasime Šveitsi vastu mängu võitmiseks piiavalt väravavõimalusi. Tõenäoliselt peitub üks lahendusi resultatiivsuse suurenemiseks ka õige väravaküti pealekasvamises. Tähtis oli, et suutsime säilitada eelmise peatreeneri ajal mängu põhiaspektiks olnud palli valdavat stiili. Nii olime Šveitsi vastu palliga 42 % mänguajast, mis sellise meeskonna vastu äramärkimist vääriv number.

Mis on praeguse koondise suurimaks probleemiks?

Eks need probleemid erinevad mängust mängu. Inglismaa vastu näiteks torkas probleemina silma ründemängust kaitsefaasi üleminek ja Šveitsi vastu realiseerimine.

Kas peatreener Magnus Pehrsson suutis täita kõik juhatuse poolt talle pandud ülesanded ja võtta olemasolevast mängijatest maksimumi?

Jah. Lisaks eelnevates vastustes kirjeldatule ütlen veel, et kogu ümberkorralduste protsess tuli läbi viia ilma tagasilöögita tulemustes, mis samuti õnnestus.

Lõppenud valiktsükli ajal on palju räägitud mängijate klubikarjääri planeerimisest. Kui suured reservid on meil selles vallas praegu on?

Oleme liikunud kõnealuses edasi, sest klubita mängijaid praktiliselt pole ja kõik koondislased saavad regulaarselt mänguaega. Samas on siin väga suur reserv, kuid eelkõige tekib efekt just noorema põlvkonna mängijate juures, kelle karjääri on reaalselt võimalik mõjutada. Mõistagi ei saa jalgpalliliit siin üksi kuigi palju ära teha ja me vajame tuge klubidelt, kelle suutlikkuse tõstmisele antud valdkonnas püüame abiks olla.

Kas esiväravavahi vahetumisega (Sergei Pareiko asemel Mihkel Aksalu) võib rääkida ka mingist algavast põlvkondadevahetusest koondises?

Tegelikult on verevahetus toimunud terve selle tsükli jooksul, aga märkamatult, mis on oluline just seetõttu, et sellisena ei avaldanud see mõju  tulemustele. Ei Aksalu, Pikk, Mets, Antonov ega Kallaste olnud eelmises ega varasemates tsüklites põhitegijad ja kui siia juurde lisada «noor» keskkaitsja Enar Jääger, siis avastame, et rohkem kui pooltele positsioonidele kinnistus tsükli jooksul uus mees.

Kui tulevikku vaadata, siis millised peaksid olema meie eesmärgid 2018. aasta MM-valiksarjas?

Üldjuhul toimib MM-valiksari pigem ettevalmistusena EM-valikmängudeks, sest edasipääsemine siit kaks korda keerulisem. Samas lubab loos meil seda  üritada, aga peamiseks eesmärgiks jääb siiski järgmiste sammude astumine arengus, mis peavad ühel hetkel viima ka kauaoodatud tulemuseni. Kuna kindlasti lisandub järgmise kahe aasta jooksul koondise valikusse ka uusi huvitavaid jalgpallureid, siis toob MM-valiktsükkel tõenäoliselt kaasa ka koondise mõningase muutumise, aga eeldan, et see ei tohiks olla enam sama mahukas kui eelmise kahe aasta jooksul toimunu.

Kui palju on meil praeguses U21 koondises mängijaid, kes oleksid valmis järgmises valiksarjas murdma end A-koondise põhituumikusse?

Neid mängijaid kahtlemata on, aga kuna noorte meeste areng on ettearvamatu – mõni liigub kiiresti edasi, kuid jääb siis mingil tasemel seisma; teine on pikalt paigal, aga äkki avaneb – ei ole kuigi tark konkreetsetest nimedest rääkida. Lisaks ei tohi unustada, et meie tänastest U21 koondislastest saavad suur osa mängida selles vanuses veel kahe aasta pärast, mis tähendab, et massilist põlvkondade vahetust ei tule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles