Rahvusvaheline korvpall on kui raha neelav must auk?

Ats Kuldkepp
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barcelona legend Juan Carlos Navarro (palliga) on Euroopa mõistes kõva nimi, aga raha teenimiseks sellest ei piisa.
Barcelona legend Juan Carlos Navarro (palliga) on Euroopa mõistes kõva nimi, aga raha teenimiseks sellest ei piisa. Foto: AFP/SCANPIX

Erinevalt koomiksitegelase onu Roberti kombel hiiglaslikus rahaseifis suplevast NBAst on muu korvpall hoopis nigelamas seisus. Kui mänguväljakul suudavad Euroliiga tippklubid nõrgematele NBA tiimidele korralikult vastu saada, siis majanduslikus mõttes on vahe üüratu.

Probleem pole kaugeltki vaid Euroopa korvpallis, sest ala katusorganisatsioon FIBA on juba pikka aega olnud ahnuse ja lühinägelikkuse sümbol. Lõpuks taandub kõik ühele murele: korvpall ei suuda nii palju raha tagasi toota, kui mängijate ülalpidamiseks vaja läheb.

Oktoobri alguses selgus, et Euroliiga kaks lipulaeva ehk Madridi Real ja Barcelona teenisid eelmisel hooajal hiigelkahjumid. Reali nukker number oli 28 miljonit ja Barcelonal 22 miljonit eurot. Tõsi, osaliselt kergitas Reali kahjumit tõsiasi, et võideti nii Hispaania meistrisari kui ka Euroliiga ja seega kulus preemiatele kaheksa miljonit eurot. Reali ja Barcelona puhul katavad puudujäägid jalgpallimeeskonnad, mis toodavad ohtralt tulu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles