Mis saab Eestit puudutanud dopinguskandaalist?

Ats Kuldkepp
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doping
Doping Foto: SCANPIX

Esmaspäeval avalikustatud WADA raport, mis kutsub Venemaad maailma kergejõustikuelust välja viskama, sündis tänu eelmise aasta detsembris Saksamaal linastunud dokumentaalfilmile. Toona olid ajakirjanike süüdistused ja kahtlustatavad sportlased sisuliselt samad, mis toodi välja ka raportis.

Augustis linastunud teises filmis tuldi välja andmetega, kus aastatel 2001–2012 kergejõustiku tiitlivõistlustel osalenud sportlastest olid ligi 800-l ebanormaalsed verenäidud ja rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) varjas neid. Daily Mail kirjutas lekkinud andmetele tuginedes, et kahtlane näit avastati ka ühel-kahel Eesti sportlasel.

«See skandaal on samasuguse uurimise all, nagu oli eilnegi. Ilmselt tunnistab IAAF lõpuks, et nad tõepoolest varjasid mõningaid proove, sest vähemalt osa süüd on nad omaks võtnud,» ütles Eesti antidopingu nõukogu liige Kristjan Port, et skandaali pole mulla alla maetud. Millal võiks selle kohta raport või mõni infokild ilmuda, pole muidugi teada.

Kas Eesti antidopingule on kahtlustatava(te) eestlas(t)e kohta mingit infot tulnud? «Ma ei saaks seda kommenteerida isegi siis, kui oleks tulnud. Juurdluse all olevaid andmeid ei saa lekitada,» vastas Port.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles