Eesti seiklussportlased said Brasiilias karmi hoiatuse

ACE Adventure Team ületas treeningul Brasiilia-Boliivia piiri. Foto: MTÜ Estonian Adventure Racing Team

Estonian ACE Adventure neljaliikmeline võistkond kuulis enne seiklusspordi MM-võistluste starti Brasiilias korraldajailt manitsusi, et kui öösel liikudes hakkab hirmus jube, pandaks viimasele võistlejale pealamp tahapoole vilkuma, või kui nad tunnevad roiskunud liha lõhna, siis liikugu kiiresti eemale, sest jaaguar on lähedal, ja kui nad läbivad veekogusid, olgu ettevaatlikud, et raide otsa ei astuks.

Järgnev on Arthur Raichmanni reportaaž, kuidas kulgesid Eesti võistkonna (Rain ja Silver Eensaar, Timmo Tammemäe ja Mariann Sulg) viimased ettevalmistused 715 km pikkuseks, vähemalt viis ööpäeva kestvaks katsumuseks Brasiilias hiiglaslikul Pantanali märgalal.

Viimane, reede õhtu enne võistlust.

Kell kaheksa on harjumatult palav, 37 kraadi. Võistlejad majutatakse mitme jõelaeva peale ning veel viimast korda saab lõõgastuda ja puhata. Laevad sõidavad öö läbi mööda Paraguay jõge ülesvoolu ja jõuavad hommikuks stardipaika.

Mõned tunnid varem toimunud tehnilisel koosolekul selgitati raja ülesehitust ning jagati viimaseid soovitusi. Eesti võistkond on mõõdukalt murelik, nagu ka enamik teisi võistlejaid. Esmane ülevaade võistlusrajast jätab mulje kõigest muust kui valgustatud matkarajal liiklemisest. Sajad kilomeetrid ilma teedeta metsikul maastikul. Inimasustust kohtab väga hõredalt ja ainult jõgede ääres. Korraldajad manitsevad, et tasub olla ettevaatlik, kuigi kohalikud on sõbralikud ja lahked – aga nad elavad ikkagi väga eraklikku elu ja külalisi nende juurde mujalt maailmast peaaegu ei satu.

Võistlusrajal esineb palju selliseid lõike, kus inimjalg (v.a raja planeerijad) pole kunagi käinud. Kuid ega ka rajameistrid ole kõiki rajavalikuid läbi proovinud, mistõttu ongi võistlejad maadeavastaja rollis.

Maastik on ilus, metsik ja orienteerumiseks suuri väljakutseid pakkuv. Esimesed 24 tundi kulgevad kõigepealt kajakiga mööda jõge ja seejärel trekkides.

1. etapp, 50,4 km kajakiga

Start anti laupäeva õhtul Eesti aja järgi kell 18, kohaliku aja järgi kell 13.

Võistluse algus kulgeb Paraguay jõge pidi vastuvoolu. Liidreid oodatakse esimesse vahetusalasse (TA1) 9-10 tundi peale starti, mis tähendab, et viimane kolmandik etapist tuleb läbida pimedas. Tehniliselt ei tohiks tegemist olla keeruka etapiga: suure osa teekonnast saavad võistlejad jõudu mööda nautida jõelt avanevaid loodusvaateid.

2. etapp, 25 km trekking

Etapp kulgeb pimedas. Vahetusalast lahkudes navigeerivad võistlejad mööda suuremaid ja väiksemaid teid. See on üks väheseid lõike, kus saab kulgeda mööda kindlaid radu. Ent öine aeg teeb alati navigeerimise tavalisest keerulisemaks. Elevust lisab asjaolu, et Pantanali märgalal tuleb läbida piirkond, kus elab kõige rohkem jaaguare.

Kaks kontrollpunkti, mis on eeldatavasti lihtsalt leitavad, asuvad asustatud punktide ümbruses. Liidrid jõuavad ilmselt esimeste koidukiirtega teise vahetusalasse (TA2), võtavad oma pack-rafting ehk seljakotiparvetamise varustuse ning suunduvad kolmandale, 37 km pikkusele trekkingule.

Esimene võistluspäev saab selle etapiga enamikule võistkondadele läbi, vahed liidrite ja tagumiste võistkondade kärisevad eeldatavasti 4-6 tunni pikkuseks. Esimesel ööpäeval keegi magamisele veel ei mõtle. Traditsiooniliselt proovib üks võistluse favoriite Team Seagate kohe algul konkurentide ees edumaa saada ning võib arvata, nende tempo püsib esimesel ööpäeval kõrge – ei mingit matkamist.

Laupäev, kohalik aeg 10:38, Eesti aeg 15:38

Õues on 30 kraadi sooja ja läheb soojemaks. Võistlejaid saabusid sõjalaevadel ja jõepaatidel stardipaika, sõit kestis 12 tundi. Sõjaväe kord on range: naised ja mehed olid eraldi tubades, tingimused olid askeetlikud – narid kitsad ja tihedalt koos.

Stardipaik kujutab endast kohalikku internaatkooli, kuhu lapsed tulevad nädalaks kooli ja lähevad siis nädalavahetuseks koju tagasi. Võistlejaid võtsidki vastu koolilapsed, kes korraldasid neile kooli territooriumil väikese ringkäigu. Eesti võistkond andis neile üle kodunt

kaasa võetud omakeelsed lasteraamatud (just sellise palve oli korraldajad varem esitanud). Seega on nüüd Paraguay jõe ääres Jatobazinho koolis ka eestikeelseid raamatuid.

Stardieelset melu lõi elav muusika, grilliti liha ja pakuti puuvilju ning Brasiilias populaarset värskelt küpsetatud juustukukleid.

Kell 13 kohaliku aja järgi on start. Korraldajad saavad esimesel etapil võistlevaid kajakitiime saata jõelaevadega, aga ööseks minnakse lahku ja siis jäävad sportlased omapäi. Järgneb tee tundmatusse.

Eesti võistkonna naisliige Mariann Sulg on taastunud esimestel päevadel kogunenud vedeliku kaotusest. Kohe, kui joomine ununeb, karistab keha selle ära. Muidu on Eesti võistkonna meeleolu hea, plaan on liikuda targalt ja vältida orienteerudes suuremaid vigu.

Tipptiimid planeerivad magamist kokku kuni kuus tundi. Päris jõekallastel seda teha ei soovitata, vaid ikka seal, kus on mingi katusealune. Eesti võistkonna plaan on magada allavoolujõgede etappidel, aga ilmselt tuleb enne mõnda raskemat etappi teha ka üks kahetunnine uni kuskil fazendas ehk istandusehoones.