Hooaeg pakkus intriigi, üllatusi ja andis uue valitseja

FC Flora mängijad. Foto: Raigo Pajula

Tihti kurdetakse, et Eesti jalgpallimeistrivõistlused on igavad ja midagi põnevat siin ikka kunagi ei juhtu. Kui aga aastale tagasi vaadata, on meenutamisväärset siiski küllaga.

Kui eelneval neljal aastal noppis Tallinna Levadia järjestikku meistritiitleid ja mullu oli nende ülekaal mäekõrgune, siis lõppenud hooajal suutis FC Flora senised valitsejad troonilt tõugata. Levadia juhtkond ei vaadanud toimunut niisama kõrvalt, vaid asju hakati kohe parandama.

Tulemuseks oli vast selle hooaja suurim üllatuspomm, kui suvel anti teada, et Levadia ja seni klubi treenerina edukat tööd teinud Igor Prinsi teed lähevad lahku.

Postimees vaatles, millised sündmused jäävad lõppenud Eesti jalgpallihooaega kõige rohkem iseloomustama.

1. Flora uuesti troonil ja uus tõus

Hooaja alguses oli väheseid, kes Florasse uskusid, kuna peatreeneri kohalt oli lahkunud koondise juhendaja Tarmo Rüütli ja ametisse määratud sel postil alles väheste kogemustega Martin Reim. Peale selle siirdus kahe hooaja vahel Florast välismaale mitu senist põhitegijat, keda pidid asendama tunduvalt nooremad ja väiksemate kogemustega mängumehed.

Lõpptulemusena võib öelda, et tegemist oli ainuõige käiguga. «Martini juhtimisel on asjad lihtsad ja loogilised,» nimetas Flora ja Eesti koondise abitreener Janno Kivisild pärast tiitli kindlustamist Flora peatreeneri suurima plussina.

Hooaja lõpus teatas Flora president Aivar Pohlak, et tulevaks hooajaks tahetakse meeskonda veel täiendust tuua ja hankida ka kaks noort norralast. Seega kavatsetakse meistritrooni enda käes hoida veel mitu aastat.

2. Flora tiitli põhjus: väravamasin Post

Kui keegi tahab vastu vaielda, siis on see tema õigus, kuid Flora kaua igatsetud tiitlivõidu võtmeisik oli kindlasti Sander Post. Jah, lõviosa tabamustega kollitas pikakasvuline ründaja just pisemaid tiime (näiteks 8:0 võidumängus Kohtla-Järve Lootusega oli Post täpne koguni kuuel korral), kuid ei tasu unustada, et Flora oli hooaja alguses väravate löömisega hädas ka väikestega võisteldes.

Posti arvel on aga ka näiteks 2:2 viigivärav igipõlisele rivaalile FC Levadiale ja lisaajal löödud 2:1 tabamus Narva Transile. Kokku kanti Posti arvele poole hooajaga 24 tabamust ja mees kinnitas, et Eesti liigas on ta konkurentsitult kardetuim edurivimees.

3. Maksmata palgad

Mõnele nooremale jalgpallifännile võib tunduda, et niikaua kui ta mäletab Florat, mäletab ta ka palgaprobleeme. Uuesti tõusis asi päevakorrale eelmise aasta lõpus ja võimendus suve keskel.

Kuna klubi ei suutnud probleeme kohe lahendada, lahkusid juuli keskel klubist Teet Allas, Oliver Konsa, Siksten Kasimir, Aivar Anniste ja grusiin Aleksandr Abašidze. Kuigi klubi president Aivar Pohlak elab ideaalides ja usub, et sportlane ei peaks liiga palju rahast mõtlema, võib Flora võimuperiood selliste probleemide jätkudes jääda õige üürikeseks. Konkurentsivõimelisena püsimiseks tuleb maksta mängijatele ka väärilist palka.

4. Prinsi lahkumine Levadiast

Augustis šokeeris Eesti jalgpalliüldsust Levadia, kes taandas peatreeneritoolilt Igor Prinsi. Kusjuures Levadia hoidis sel hetkel tabelis liidrikohta.

Eesti jalgpalli õnneks leidsid pettunud Prins ja uusi tuuli otsiv Nõmme Kalju teineteist ja hooaja lõpus andis Kalju juba Prinsi juhtimisel kõigile kõvasid lahinguid. Levadia kaotas samal ajal aga tähtsaima lahingu, kullaheitluse Florale.

Kaljus toimusidki hooaja jooksul mitmed muutused. Kui novembris oli klubi peatreeneriks Prins, siis veel kevadel pidas seda ametit Getulio Aurelio ning vahepealsel ajal oli tüüri juures Karel Voolaid. Peale selle saadeti minema mitu leegionäri.

5. Petturimaiguga Narva Trans

Hooaeg oli alles algamas, kui Ida-Virumaal lahvatas skandaal. Narva Trans kaotas meelega FC Levadiale ja Kohtla-Järve Lootusele ning sai Eesti Jalgpalli Liidult hoiatuse: veel üks säärane intsident ja klubi võib meistriliigaga hüvasti jätta.

Kahju on eelkõige idavirumaalaste uhkuse presidendist Nikolai Burdakovist, kes on läbi aastate oma tööd hingega teinud. Vutiliit on alati kinnitanud, et Burdakovil sohitegudes süüd ei lasu. Ometi on klubi tihtipeale petturitest komplekteeritud. Septembris loobuski Trans kahtlase kuulsusega väravavahist Sergei Ussoltsevist.

Pärast hooaja lõpus Balti liigas 0:5 saadud kaotust Šiauliaile (avamäng võideti 5:1 – toim) pani ameti maha ka klubi peatreener Valeri Bondarenko.

6. Kuhu publik jääb?

16. oktoobril peeti Lilleküla jalgpallistaadionil lahing elu ja surma peale, kui viimast korda sel hooajal läksid vastamisi FC Flora ja FC Levadia.

Enne matši oli teada, et Flora võidu korral kindlustavad nad meistritiitli, kuid Levadia edu korral on valitsevad meistrid suures mängus tagasi. Mis veel peaks kodust vutipublikut köitma? Nii uskumatu kui see ka ei tundu, käis aasta tähtsaimat heitlust vaatamas vaid 732 inimest.

Ilmselt tuleb aga külma kartval jalgpallifännil oma silmast palki otsida, sest kui selline tabeliseis nagu enne Flora-Levadia vastasseisu ei suuda inimesi staadionile tuua, siis tekib küsimus, mis üldse suudaks.  

7. Tehnilised kaotused

Aasta on küll möödunud, kuid ikka tuleb Eesti liigas ette olukordi, kus meeskonnad ei järgi täpselt ettekirjutatud reegleid ja sellele järgneb tehniline kaotus ehk punkte jagatakse kabinetis.

«Igal klubil pole sellist kontorijõudu, et kõigel silma peal hoida. Teatavasti on ju pool liigat meil ikkagi amatööride meeskonnad,» põhjendas Paide linnameeskonna mänedžer Kaido Ivask.
Tänavu olid patustajateks Paide linnameeskond ja Sillamäe Kalev, mõlemal puhul tuli meeskondadel loovutada väärtuslikke punkte.

Paide viigistas oktoobri lõpus võõral väljakul 0:0 Narva Transiga, kuid nende poolel jooksis väljakule mees, kel oli samal ajal mängukeeld.

Sillamäe klubi alistas mais koduväljakul 6:0 FC Kuressaare, kuid tabelisse läks see neile hoopis –:0 kaotusena, kuna nad kasutasid duubelmeeskonna mängijat, kes oli võistkonda registreeritud meistriliiga tähtajast hiljem.

8. Koondis ilma koduliiga meesteta

Jalgpallisõbrad on alati rõõmustanud, kui järjekordne siinne mängija on löönud käed mõne välisklubiga.

Tänavu jõudsimegi olukorda, kus koondise EM-valikkohtumistes jagunes Eesti liigas pallivatele meestele sinimustvalges särgis minimaalselt mänguaega.

Kokku pidas Eesti koondis sel aastal neli EM-valikmängu (Fääri saartega, Itaaliaga, Serbia­ga ja Sloveeniaga – toim) ning koduliigas mängivatest meestest pääses platsile vaid kaks.

Kohtumises Fääri saartega sekkus vahetusest ning sai väljakul 20 minutit lipata Sander Post ja matšis Sloveeniaga sekkus samuti pingilt Flora keskkaitsja Karl Palatu, kelle arvele tiksus mänguminuteid 35.

Kas see olukord on siinsele liigale hea või halb, näitab juba aeg.

9. Kazatšonoki ja Sillamäe altminek

Eelmisel aastal Eesti liigas üllatuslikult hõbemedali võitnud Sillamäe Kalev tuli sellele hooajale vastu veel auahnemate plaanidega ning peatreeneriks palgati kuulus venelane Vladimir Kazatšonok.

Siiski tähendas uue juhendaja ametisse astumine klubi jaoks hoopis tagasiminekut – lõppenud hooajal tuli leppida alles viienda positsiooniga ning seega tuli suu puhtaks pühkida ka eurokohast.

Pealegi jäi Sillamäe klubi tänavusest aastast meelde ka pettusega. Mäletatavasti polnud Trans ainuke Ida-Virumaa meeskond, kes lõppenud hooajal mänguväljakul meelega kaotas. 1. juunil alistas Levadia 3:1 Sillamäe Kalevi ja ka sealt said ametnikud signaali, et tulemusega on manipuleeritud.

10. Tammeka tõus ja Kristali lahkumine

2009. aastal Eesti liigasse püsima jäämise eest heidelnud ja selle eesmärgi saavutamiseks endale hulgaliselt leegionäre hankinud Tartu Tammeka tegi kahe hooaja vahel läbi suure muutuse, kui treeneriks palgati Levadia endine abitreener Marko Kristal.

Endise koondislase käe all loobuti leegionäride armeest ning panustati kohalikele noormängijatele ja tulemuseks oli igati korralik kuues koht.

Kristal siiski järgmisel hooajal Tartus ei jätka, kuna klubil polnud nende sõnul raha, et treeneri lepingut pikendada. Uue aasta eel on kindlasti põnevaim küsimus, kas ja kus Kristal jätkab ja mis saab Tammekast.