Põhja-Korea on viimaste aastatega tõusnud tõstmises tõeliseks maailma tippriigiks. Kui veel 2011. aasta MMil võideti viis medalit (arvestatud on nii suured kui väikesed medalid), siis eelmisel aastal Kasahstanis võideti juba 17 medalit, millest 10 olid kuldsed. Enamat suutis vaid Hiina. BBC uuris eduloo tagamaid ning lisaks ideaalsetele geenidele on korealastel tagataskus veel mitu trumpi.
Praegu Houstonis toimuv MM on Põhja-Koreale samuti edukalt alanud. Juba on kirjas seitse medalit ning oodata on lisa. Suletud riigi eesmärk on seekord medalitabelis Hiinast jagu saada, kuid see tundub esialgu üsna raske, kuna Aasia suurvõim on juba suutnud võita 15 poodiumikohta.
Geenidest
Mis on Põhja-Korea eduloo taga? Esimene vastus on ideaalsed geenid – lühikesed käed, pikk selgroog ja lühikesed jalad. «Nad näevad välja nagu ideaalsed tõstjad,» tunnistas Inglismaa tõstmisspetsialist Tommy Yule BBC-le. «Nende kehaehitus on vastupidine sellele, mida oodatakse sprinteritelt või kettaheitjatelt. Hiinlastel ja põhjakorealastel on ideaalsed geenid, et selle alaga tegeleda.»
Elustiilist
Väidetavalt viibivad Põhja-Korea tõstjad pea aasta läbi treeninglaagris. Nad on osa riigijuhi Kim Jong-un’i plaanist, mis peaks riigi tõstma spordimaailmas tegijate hulka. Sportlased elavad ja hingavad tõstmisest ning Inglismaa koondise liikmetele on jäänud mulje, et sealsed sportlased ei teagi, et tõstmise kõrval maailmas ka muud toimub.
Trumbina tuuakse välja just meeskonnatöö: «Nad treenivad iga päev tiimina – vähemalt nii mulle tundub,» selgitas tõstja Zoe Smith. Ta jätkas: «Ka mina naudin tõstmist, kuid ma ei pühenda sellele igat päeva oma ülejäänud elust. Nemad arvavad aga teistmoodi.»
Yule toob välja, et kui näiteks hiinlaste treeningmeetodite kohta levib tõstmisringkondades mingit infot, siis põhjakorealastest ei teata mitte midagi. «Hiinlaste kohta saab lugeda uudiseid ja osa materjale tõlgitakse ka inglise keelde, kuid Põhja-Korea kohta info puudub. Ma pole kunagi rääkinud ühegi sealse treeneri ega sportlasega.» Yule tõi välja, et kui Ida-Euroopa treenerid on emotsionaalsed ja lärmakad, siis Põhja-Korea tõstmisrahvas on rahulik ja tasakaalukas.
Dopingust
Peamiseks probleemiks on võistlusväliste testide võtmine. Kuna tõstjad viibivad aastaringselt riiklikus laagris, siis peavad dopingukütid esimese asjana üldse Põhja-Korea riiki pääsema. Rahvusvahelise Tõsteliidu president Attila Adamfi sõnul pole sealsete sportlaste testimine lihtne. «Reisimine on keeruline, kuid suudame siiski regulaarselt neid testida,» ütles president.
Smith jätkas: «Ma ei tea, kas nad kasutavad dopingut, kuid see ei paneks mind imestama. Kuid ma lihtsalt ei tea tõde. Ma ei tahaks neid eraldi välja tuua, kuna ilmselt kasutatakse keelatud aineid ka mujal.»
Tänavu on dopinguga vahele jäänud 25 tõstjat, kellest vaid üks on Põhja-Koreast. 20 patustajad on aga Ida-Euroopast.
