Juubilar Levandi saladus Calgaryst: medalist jäädi ilma iluuisutaja tõttu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
28. detsember 2015 08:31
Treener ja õpilane. Vladimir Sorokini ja Allar Levandi kohtumine 2011 aastal Venemaa suvistel meistrivõistlustel | FOTO: Erakogu
Ajalooline foto 1987 aasta suvest Calgary olümpia eelsest suvisest treeninglaagrist Valgevenes, Brestis. Vasakult alates seisavad Calgary õnnetu kahevõistluse meeskonna liikmed Andrei Dundukov, Vassili Savin ja Allar Levandi. Levandi on fotol 22-aastane. Levandi kõrval seisab Sergei Tšervjakov, kellega Levandi kuulus ühte meeskonda kui 1987 aastal Oberstdorfi MM-il võideti meeskondlikult pronksmedal (veel oli siis meeskonnas Dundukov). Pintsakus seisab peatreener Vladimir Sorokin. Treenerist paremal seisavad Sergei Zavjalov, kellega Levandi kuulus ühte meeskonda Lahtis, kui saadi neljas koht, ja Sergei Nikiforov. | FOTO: Erakogu
– Vladimir Sorokin (keskel) poksiklubi Vitjaz direktorina. Paremal seisab kuulus poksija, raskekaalu maailmameister professionaalide seas Aleksandr Povetkin. Vasakul Povetkini treener USAs Teddy Atlas. | FOTO: Erakogu

«Oo, te tahate huvitavaid asju teada saada!» vastab mulle telefonis väga reibas vanema mehe hääl. «Allaril tuleb ju varsti juubel, sel puhul võib tõesti sellest vanast asjast rääkida. Ta ilmselt ise ka ei tea siiani kõike.» See reibas vanem mees on Moskva külje all asuva Tšehhovi poksiklubi Vitjaz direktor Vladimir Sorokin. 1988. aastal oli ta Nõukogude Liidu kahevõistluse koondise peatreener Calgary olümpiamängudel.

Täna 50-aastaseks saav Allar Levandi võitis Calgarys kahevõistluse individuaalvõistluses pronksmedali. See oli üks vägev ja emotsionaalne võistlus, mida ilmselt siiani mäletab iga Eesti spordisõber.  Aga vägevale võistlusele eelnes uskumatu ja salapärane põrumine, mille kohta Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas peaaegu kaks aastat tagasi nii: «Möödus 25 aastat Eesti spordi suurima küsimärgi aastapäevast: mis juhtus Allar Levandiga Calgary olümpial?»

Soonvald pidas silmas kahevõistluse meeskonnavõitlusest, kus  Levandi läks Nõukogude Liidu meeskonna liikmena võtma peaaegu kindlat medalit. Levandi aga ei hüpanudki ja kogu Nõukogude meeskond võeti võistlusest maha.

Moskvast 80 kilomeetri kaugusel Tšehhovi linnakeses elav Sorokin treenis ja kasvatas  Nõukogude Liidu koondises Levandit ligi kümme aastat, oli Calgarys tema kõrval. Tema peab tõde teadma.

Sorokin võtab mind novembri algul Tšehhovi raudteejaamas vastu nagu kadunud poega – soojalt ja tugevate kaisutustega. Ta viib mind kohe oma poksiklubisse, kus muuhulgas treenivad või on treeninud mitmed kuulsad Venemaa profipoksijad, nagu näiteks Aleksandr Povetkin ja Sultan Ibragimov.

Juba autos hakkab Sorokin kohe, ilma erilise sissejuhatuseta Levandit kiitma: «Allar on südamlik inimene! Saad aru, duševnõi (hingeline – toim)! Mul on temaga siiani head suhted. Ta oli üldse kõigiga sõber. Levandit loeti alati meil meeskonna liidriks. Tüdrukud armastasid teda väga. Tema tugevus oli selles, et ta suutis võistlusteks end alati hästi kokku võtta!»

Viin jutu Calgaryle. «Eestis ei tea keegi tänaseni kogu tõde, mis siis teil meeskonnavõitluses juhtus!» räägin talle. Sorokin kuulab mind, muigab omaette ning pomiseb siis oma nina alla: «Küll seda tõde teatakse!»

Edasi lugemiseks liitu tasulise Postimehega

Oled juba lugeja? LOGI SISSE või SEO PABERLEHE TELLIMUS
KUUPILET
5.99 € /kuu
TELLI KUUPILET
PÄEVAPILET
3.99 € /päev
TELLI PÄEVAPILET
SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL