Eesti kergejõustiklased on viimased viisteist aastat võitnud tiitlivõistlustelt medali, kas või sise-EMilt, aga ikkagi medali. Tänavune hooaeg pakkus hulga neljandaid kohti, kuid aurahad jäid saamata.
Medalita hooaja parimad valiti neljandate hulgast
22. november 2010, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kergejõustikuliidu peatreener Aivo Normak ei rutta siiski aastat täiesti ebaõnnestunuks nimetama. Ta möönis, et hooaeg polnud superhea, ja leidis selle iseloomustamiseks neutraalse väljendi – keskmine.
Normak märkis, et vaatab kodumaises kergejõustikus toimuvat laiemalt, ja mõistagi olid tal näited kohe varnast võtta. «Barcelona EMil oli meil mitu sportlast teises kümnes. Vanasti kippus lõhe medalite eest võitlejate ja ülejäänute vahel suuremaks – enamik sportlasi jäi 25. kohast tahapoole,» mõtiskles ta. «Väga harva satub selliseid aastaid, kus saame tiitlivõistlustelt oodata mitut medalit. Tänavu oli see võimalus olemas.»
Eestlaste neljandate kohtade jada avas kaugushüppaja Ksenija Balta sise-MMil, jätkasid aga kettaheitja Gerd Kanter ja kümnevõistleja Mikk Pahapill Barcelonas. Neist kaks esimest krooniti laupäeval lõppenud hooaja Eesti parimateks.
Viiendat aastat järjest kodus mäekõrguse ülekaaluga esinumbriks valitud Kanter on aastatega näidanud kadestamisväärset stabiilsust ka maailma tasemel – viiel viimasel aastal on ta lõpetanud hooaja maailma edetabeli juhina.
Balta läbis märksa tihedama konkurentsi. 16 klubi andis hääle temale, 15 klubi aga eelistasid kõrgushüppes Eesti rekordi 1.95ni viinud Anna Iljuštšenkot.
See kõik on aga möödanik, kergejõustiklased ise vaatavad juba uue hooaja suunas. Laupäeval kinnitas alaliit märtsi alguses Pariisis toimuva talvise EMi osavõtunormid. Euroopa alaliidu reeglite kohaselt võib sellele võistlusele saata igal alal kolm sportlast. Tegelikkuses mõistagi seda teed ei minda.
Normaku sõnul võeti normide määramisel aluseks mulluse sise-MMi normid, ent need muudeti kergemini täidetavaks viiekümne IAAFi punkti võrra. Täpsed normid avalikustatakse esmaspäeval.
Seitse Eesti kergejõustiklast võib juba rahulikult Pariisi jõuprooviks valmistuda. Marek Niit, Tiidrek Nurme, Raigo Toompuu, Igor Sjunin, Jaanus Uudmäe, Ksenija Balta, Anna Iljuštšenko, Maris Mägi ja Veera Baranova suutsid lõppenud hooajal taseme piiriks määratud tulemuse ületada.
EMi kutse on saabunud ka tiitlikaitsja Mikk Pahapillile, kuid ametlikku osalemiskinnitust pole Eesti parim mitmevõistleja veel andnud. Normaku sõnul ei tähenda see aga seda, et Pahapill kahtleks EMil osalemises.
«Sisetingimustes toimuv EM on parim võimalus anda sportlastele tiitlivõistluse kogemust,» märkis Normak. «Teades Eesti kergejõustiku seisu ja kinnitatud norme, võib uskuda, et Pariisi jõuab vähemalt 15 sportlast. Variant peaks olema isegi Eesti sprinteritel.»