Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

X-mängud – miks ja kuidas see kõik algas?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Talviste X-mängude läbi aegade suurim staar on 13 kuldset medalit võitnud Shaun White. 2012. aastal sai ta rennisõidus kirja maksimaalsed 100 punkti. | FOTO: Scanpix

Praeguseks juba veidike üle kahekümne aasta on X-mängud hullutanud Ameerika Ühendriikide ja ka teiste ekstreemspordist huvitatud riikide spordifännide. Ameeriklaste leiutis on tänavu väga südamelähedaseks saanud ka eestlastele, kuna esimest korda on osalemiskutse saanud vigursuusataja Kelly Sildaru. Talvistel X-mängudel on tänavu seejuures juubel: trikke hakatakse Ühendriikides tegema juba 20. korda. Kuidas kõik aga omal ajal alguse sai?

Nagu Ühendriikide meediaesindajad tagantjärele meenutavad, ei pakkunud üheksakümnendate alguses ameeriklaste traditsioonilised spordialad nagu Ameerika jalgpall ja pesapall noorele peale kasvavale põlvkonnale enam nii palju huvi nagu nende vanematele. Pigem huvitas neid rohkem kaubanduskeskustes ringi kolamine ja parkimisplatsidel ruladega trikkide tegemine. Loomulikult leidus inimesi, kelle arvates oli võimalik noorte muutunud vaba aja eelistused rahaks ümber pöörata.

Härjal haaras sarvist telekanal ESPN, kes otsustas 1993. aastal eraldada ekstreemsportlastele raha oma võistluse korraldamiseks. Grupi inimeste tööks jäi lihtsalt välja töötada kontseptsioon ja 1994. aasta 12. aprillil teatati, et järgmise aasta juunis toimuvad Rhode Islandil esimesed suvised ekstreemspordimängud. Võistluse esialgne nimi (Ekstreemspordimängud) ei jäänud aga pikalt püsima, kuna leiti, et lihtsam ja löövam nimi X-mängud aitaks suurendada brändi turundamise võimalusi ja olla igas keeles kõigile arusaadav.

Tagantjärele on avaldatud, et ESPN kulutas esimese võistluse peale 10 miljonit USA dollarit, kohale meelitati umbes 200 000 pealtvaatajat ja kohe oldi projektist vaimustuses. Kui esialgu plaaniti võistlust korraldada iga kahe aasta tagant, siis edu taustal leiti, et mõistlik on X-mänge pidada iga aasta.

Kahe aastaga kasvati juba niivõrd edukaks, et 1997. aastal otsustati Californias Big Bear Lake’is maha pidada esimesed talvised X-mängud. Talimängude kavast võis leida selliseid alasid nagu lumesaani kross ning mööda jääseina ronimine, mistõttu tembeldati talvine jõuproov suvisest veel ekstreemsemaks.

Praeguseks on tänu X-mängudele saanud lumelauatamisest, vigursuusatamisest ja BMX-rattaga kihutamisest juba peavoolualad ning paljud neist on endale koha leidnud ka traditsioonilisemate alade kõrval olümpiamängudel. Siiski on ekstreemsportlased jäänud pigem oma juurte juurde ja peavad just X-mänge kõige tähtsamaks jõuprooviks.

Üks eredamaid näiteid selle kohta leidis aset 2002. aastal, kui esimest korda jõuti talvise võistlusega Aspenisse, kuhu see on ka pidama jäänud. Kõvasti lisas ettevõtmisele kaalu fakt, et vaid mõni nädal enne Salt Lake City olümpiamänge osales Ühendriikide lumelauakoondis täies koosseisus X-mängudel. 2002 oli eriline veel mitmes mõttes, kuna esimest korda tehti otseülekandeid ja võistluskavva võeti nüüdseks eestlastele südamelähedane pargisõit.

Rahvusvahelise Suusaliiduga (FIS) pole ekstreemsportlastel ajalooliselt eriti soojad suhted olnud ja FIS on üritanud näidata ka oma võimu: iga kahe aasta tagant korraldatavat vigursuusa-MMi on peetud X-mängudega samal ajal. Lõpuks on kaotajaks jäänud FIS, kuna suured ässad eelistavad MMile Aspenis peetavat jõuproovi.

Loomulikult on oluline ka rahaline pool. X-mängude võit toob rahvusvahelises plaanis, kuid eelkõige suurt ja rikast Ühendriikide turgu silmas pidades tunduvalt laialdasemat tähelepanu ja meediakajastust kui olümpiakuld.

Kuhu peavad Sildaru fännid pilgud pöörama tulevikus? Praeguse seisuga jäävad talvised X-mängud Aspenisse 2019. aastani. Suur ekstreemspordivõistlus on peale Ameerika Ühendriikide oma koha leidnud ka mujal maailmas ning aastatel 2010 kuni 2013 peeti Prantsusmaal Tignes Euroopa talviseid X-mänge.

Vahepeal on jäänud küll kaks aastat vahele, kuid sel aastal tulevad X-mängud taas Euroopasse: 24.–28. veebruarini asutakse võistlema Norra pealinnas Oslos. Talviste alade kõrval on kavas ka suvised ehk tegemist on esimeste X-mängudega, kus selline võistlusformaat kasutusele võetakse.

Kelly Sildaru meelisala ehk pargisõitu Norras kavas ei ole, kuid eestlanna loodab saada Norrasse kutset Big Airi võistlusele, kuhu on juba kutsutud näiteks ameeriklanna Maggie Voisin, kanadalanna Kaya Turski ja norralanna Tiril Sjåstad Christiansen, kes osalevad Aspenis pargisõidus.

Tagasi üles