«Andsin endast seegi kord maksimumi,» kinnitas ta siiski. «EMi kokkuvõttes olen aga rahul, medal ju tuli ja see annab MMiks valmistumiseks palju parema emotsiooni.»
Treenerist isa Riho Aljand oli siiski pisut kriitilisem ja kinnitas, et 6. kohaga ei saa rahule jääda, samas nägi temagi, et tütar andis endast rajal kõik. Pärast kolme basseinipikkuse läbimist oligi Aljand veel medalikonkurentsis, ent viimasel 25 meetril jõud rauges.
«Triin on nii puhas sprinter, et isegi 100 m lõpp läheb väga raskeks,» selgitas papa Aljand. «Samas on väga hea, et ta sai siin kolm korda seda distantsi ujuda – kõva kogemus.»
Laupäeval peetud eelujumises oli Aljandi tulemus 59,16 paremuselt 11., õhtul läbis ta sama maa juba 58,84ga, mis oli kahe poolfinaali peale koguni neljas tulemus.
Tõsi, samavõrra kiiremaks olid muutunud ka kullasoosikud eesotsas hollandlanna Inge Dekkeriga. Eile peetud finaalis suutis ta olla veelgi kiirem, saades aja 58,77. Järjekordse kulla noppis Dekker 56,51ga.
Riho Aljandi hinnangul mõjutas tütre laupäevast eelujumist eelmisel õhtul võidetud medal. «Starti minnes oli ta kuidagi hajevil olekuga, eks eelmise päeva emotsioonid andsid tunda. Finaaliks suutis ta aga väga hästi keskenduda,» hindas ta.
Kuigi Eesti parim ujuja tunnistas, et medal tekitas hinge rahulolu, ei saa ta kuigi kauaks auraha imetlema jääda. Eindhovenist sõidab ta koos elukaaslase Peter Mankociga Sloveeniasse, puhkab paar päeva ja seejärel alustab valmistumist 15. detsembril Dubais algavaks lühiraja MMiks.
«Väga tõsist ettevalmistust ei jõua enam teha, vahepealsed päevad kuluvad praeguse vormi teritamiseks,» kirjeldas Aljand eelseisvat tööd. «EMilt võidetud medal tekitas minus uut motivatsiooni – üks medal on käes, nüüd tahaks veel ühte juurde. Tunnen, et olen muutunud enesekindlaks.»
