Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

X-mängud – kas ka tegelikult nii suur sündmus, nagu räägitakse?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ekstreemsportlaste uhked trikid naelutavad televaatajad telekate ette ning telepilti ameeriklased juba toota oskavad. Pildil trikitamas Matt Ladley lumelaua rennisõidus. | FOTO: Scanpix

Eestlastele palju rõõmu pakkunud X-mängud on selleks korraks läbi ja maailma parimad vigursuusatajad kogunevad Aspenis taas järgmisel aastal. Kelly Sildaru võidu järel pargisõidus on palju arutatud, kas X-mängud on ikka tõesti vigursuusatajate jaoks olümpiamängudest tähtsamad.

Kelly Sildaru mullu X-mängudel. | FOTO: Madis Kalvet

Eesti spordisõbrad on harjunud, et individuaalsportlastele on ülim ikka olümpia. Eranditena võib nimetada küll jalgrattasporti ja tennist, kus staarid osalevad ka OMil, kuid väärtuslikumaks peetakse vastavalt Tour de France’i üldvõitu või esikohta Wimbledonis. Kas X-mängud on tõesti vigursuusatajate Wimbledon ja kui paljudele inimestele ekstreemsport üldse korda läheb? USAs võistlust külastanud Postimees tegi nähtust mõned tähelepanekud.

OM vs X-mängud

Suurem osa X-mängudel osalenud sportlastest ütleb ilma igasuguse kahtluseta, et nende silmis on tähtsamad just X-mängud. Sel on üks kindel põhjus ja see pärineb nende lapsepõlvest. Nimelt vaatavad ise uhkeid trikke tegevad noored telekast X-mänge, mitte olümpiat. Pole midagi imestada, kui osa neist pole viimast kunagi näinudki.

Veel räägib X-mängude kasuks fakt, et vigursuusatajad ei ole tihtilugu rahul rahvusvahelise suusaliidu FISi tegemistega. FIS üritab end näidata kõige tähtsamana ja võistlusreegleid üritatakse suruda rohkem raamidesse. Vigursuusatajatele on aga oluline loovus ja just seda pannakse X-mängudel tähele.

Sildarudes lööb aga välja ka eestlaslikku joont: OMi tähtsus nende silmis aina suureneb. «Olümpia toimub ikkagi vaid iga nelja aasta tagant,» tõdevad nad.

Televisioon ennekõike

Eestis X-mängude pargisõidu teleülekannet jälginud inimesed võisid näha, et mäejalamile oli kogunenud heal juhul 1000 pealtvaatajat. Esmalt tundub põhjus olevat ehk selles, et kohaliku aja järgi toimus võistlus keskpäeval, ent pigem tasub meenutada, et X-mänge korraldab telekompanii ESPN, kes loomulikult teeb kõik, et meelitada publik just televiisorite ette – ja seal on vaatajaid juba miljonites.

Nagu kohapeal selgitati, pannaksegi päevastel võistlustel rõhk ainult televisioonile, õhtustel medalijagamistel oli korraga üht ala jälgimas aga umbes 30 000 inimest.

Aga kokkuvõttes ongi ju mäel trikkide tegemistest võistlused välja kasvanud tänu videokaameratele. Kõik sai alguse sellest, et ägedad trikid oli vaja videosse võtta ja seejärel teistele näidata.

Kindel vaatajaskond

Esmapilgul võib tunduda, et niigi küllastunud USA spordimaastikul pole suurte pallimängude kõrval teistele aladele justkui üldse ruumi. Tegelikult on X-mängudel olemas oma kindel koht ja ekstreemsportlaste tegemised lähevad inimestele korda. Hulljulgus on ikka ameeriklastele meelepärane olnud.

USA meediaväljaannete huvist X-mängude vastu annab  hea pildi kasvõi see, et päev pärast võistlust pruukis Sports Illustratedi ajakirjanikul  Kelly Sildarut vaid korraks silmata, kui noor eestlanna juba kaamera ees seisis ja ameeriklastele muljeid jagas. Muuhulgas võis võistluse järel Sildarust uudiseid lugeda Washington Postist, USA Todays, NBCst, mitmest Jaapani väljaandest ja veel paljudest teistest kohtadest.

Lisaks tuleb märkida, et X-mängud ei olegi mõeldud igasugusele publikule, vaid kindlale sihtgrupile. Eelkõige sihitakse nooremaid ja nii jälgivadki võistlust peamiselt teismelised ja 20ndates eluaastates inimesed.

Toetav õhkkond

Sporti tehakse ikka selleks, et saada tunda võidurõõmu, kuid lisaks sellele tuleb olla ka väärikas sportlane. Ekstreemspordi kohta on öeldud, et see polegi nagu päris sport, vaid rohkem hoopis elustiil. (Tegelikult tuleb siinkohal ikkagi märkida, et tegemist on absoluutse profispordiga, kus niisama mäel kulgedes tippu ei jõua – M. K.) Seda silmas pidades näibki loogilisena, et suure hooga hulljulgeid trikke tegevad sportlased hoiavad omavahel kokku, ja seda X-mängud ka tõestasid.

Naiste pargisõidu treeningutel võis näha, et iga õnnestumise järel käisid sportlased isekeskis üksteist õnnitlemas ja selle kõige ilmekama väljendusena löödi omavahel rusikad kokku. Kõige sümpaatsem hetk oli aga naiste pargisõidu pressikonverentsil, kui ürituse korraldaja hakkas esikolmikule küsimusi esitama. Nende seas oli ka keerukamaid, millele 13-aastasel Kelly Sildarul polnud kohe vastust varnast võtta, ja siis astus areenile hõbemedali võitnud Tiril Sjåstad Christiansen, kes võttis sujuvalt jutulõnga üle, kiites samal ajal eestlannat, keda nimetas oma inspiratsiooniallikaks.

Tagasi üles