Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Peep Pahv: tolavankade paraad ja tõsised presidendikandidaadid

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv | FOTO: Andres Haabu

Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidendi valimised on muutunud parajaks farsiks, kus seni annavad tooni tolavankadest tegelased, kellel tegelikkuses puudub vähimgi võimalus prestiižikale ametipostile pääseda. Tõsiseltvõetavad kandidaadid – välja arvatud juba oma kandideerimisest teatanud Urmas Sõõrumaa – hoiavad end veel varju ning nende nimed on ilmunud vaid meediaspekulatsioonides.

Ka muidu üsna asjalik Eesti spordimeedia peaks endale tuhka pähe raputama. Kas iga naljameest, kes oma edevuse rahuldamiseks teatab, et soovib kandideerida EOK presidendiks, peab ikka portaalides ja leheveergudel suurelt eksponeerima?

Kõik ju saavad aru, et endisest koolijuhist ja kasiinosaare planeerijast riigikogulasel või narkootikume propageerival harrastusfotograafil pole EOK presidendiks saamiseks vähimatki võimalust. Tegelikult pole sisulist võimalust ka nende tegelaste valguses üsna soliidsena mõjuval kultushuumorisaate staaril.

Kellelgi neist pole spordiga kuigi tugevat seost ning see kumab selgelt läbi ka nende avaldustest. Eriliseks spordiseoseks ei saa pidada jahilkäiku, noorpõlves väravpalluriks olemist, oma tervise nimel liigutamist või niigi pisikese Eesti spordisüsteemi marginaalse taekwondo föderatsiooni asepresidendiks olemist.

Tõsiseltvõetavusele ei pretendeeri ju arvamus, et dopingukontroll on keskaegne inkvisitsioon, ega ka jutt sellest, et raha polevat spordi jaoks mingi probleem. Raske on näha ka mõttekust valida presidendiks mees, kes peab enda tugevuseks hea meeskonna koostamise võimet – ilmselgelt pole ju tegemist tähtsaima probleemiga.

Olgu, mehed tahavad ennast näidata. Kuid mis motiveerib nende üksikuid toetajaid? Alaliidu toetus oma asepresidendile on mõistetav, kuid miks puhub kahtlasele tüübile tuult tiibadesse austusväärne olümpiavõitja Jaak Uudmäe – muidu igatpidi mõistlik mees? See on ju lihtsalt tühja tuule tallamine.

Loodetavasti saavad showmehed oma edevuse kiiresti rahuldatud ning reaalne valik tehakse ikkagi tõsiste kandidaatide vahel ja pilt ei jää ülemäära kirjuks. Teadupärast saab EOK presidendikandidaate esitada 18. märtsini ning see kuupäev tähendab ka esimest filtrit. Kandideerida saavad vaid need, kellel on ette näidata 15 EOK liikme toetus – iga liige saab anda ühe toetushääle – ning see kukutab naljamehed konkurentsist. Sellest hetkest jääb valimisteni sisuliselt kuu, ehk Eesti spordi kõige tähtsam mees saab paika 15. aprillil.

Suure tõenäosusega on Sõõrumaa üks tugevamaid presidendikandidaate. Kindlat võitu talle aga ennustada ei saa, sest pole kahtlust, et Eesti esiturvamees saab enda kõrvale tõsise konkurendi, võib-olla on neid isegi kaks. Seni kandideerimisest teatanud seltskonna kõrval on need hoopis teisest klassist mehed.

Spordiringkondades peetakse üheks tugevamaks tegijaks riigikogu aseesimeest ja praegu korvpalliliitu juhtivat Jüri Ratast. Motivatsioon peaks tal olema kõrge, sest vaevalt õnnestub tal lähima kümne aasta jooksul kerkida Keskerakonna juhiks, EOK presidendina saaks ta ennast paremini teostada. Pealegi on tegemist südamega spordiinimesega.

Oodatakse ka olümpiavõitja Erki Noole avaldust, kuid samas ollakse üsna ühel meelel, et presidendiks saamiseks on ta liialt padukriitiline ja konfliktne. Sellega seoses kardetakse, et ta ei suuda sõlmida Eesti spordi jaoks kasulikke kokkuleppeid.

Räägitud on ka europarlamendi liikmest Urmas Paetist, kes on küll soliidne mees, kuid spordijuhina on teda raske näha. Tõsi, ta on küll Eesti Paraolümpiakomitee president, kuid see roll sobibki rohkem esindusisikule. EOK juhtimine eeldab siiski spordi ja selle probleemide peentundmist. Mingi toetuse ta ilmselt siiski saab, kuid valimiste võit oleks siiski üllatus.

Loomulikult võib mängu tulla ka mõni tõsiseltvõetavam üllatusmees – miks mitte Ukraina Olümpiakomitee juhtimise kogemusega Jüri Tamm –, kuid suuri võiduvõimalusi ei pruugi neil tekkida.

Tagasi üles