Eesti sportlaste ja tulevikulootuste suur «sõber» snus

Mariel Gregor
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor snusi kasutaja. Foto on illustratiivne.
Noor snusi kasutaja. Foto on illustratiivne. Foto: Joosep Martinson/Õhtuleht

Huuletubakas on ka Eesti spordis levinud probleem, eriti võistkonnaaladel. Treeneritel on selle vastu aga keeruline võidelda. Üks korvpallitreener tunnistab, et talle on mõned mängijad huuletubaka kasutamisega vahele jäänud. «Sellele on raske reageerida, olen mõned poisid vahele võtnud. Aga mis siis teha, kas viskan nad välja? Kui mõtleme Eesti mängijate ressursile, siis on see raske otsus.»

«Osad tegid juba 14-aastaselt, aga enamik alustas 16-17-aastaselt,» räägib erinevates vanuseklassides korvpalli noortekoondistes mänginud sportlane, kes oma nime avaldada ei soovi. Tema sõnul kasutasid snusi ligikaudu pooled tiimikaaslased. «Treenerid olid teadlikud ja ei lubanud, aga midagi muud nad teha ei saanud. Treeneri ees «tups» huule all ei olnud. Audenteses (Audentese spordikoolis – M.G.) räägiti samuti huuletubaka kahjulikkusest,» meenutab ta, ent see noortele ei mõjunud. «Peale trenni oli kaif. Lisaks tegi kasutamise põnevaks see, et tegu on keelatud asjaga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles