Eesti jalgpalli tulevikutreener ehk mitmekülgne kameeleon

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitaja Karel Voolaid selgitab UEFA Pro-taseme treenerikursusel osalevatele Indrek Zelinskile, Meelis Roobale, Indrek Koserile ja Aleksandra Ševoldajevale jalgpallimaailma viimaseid trende.
Koolitaja Karel Voolaid selgitab UEFA Pro-taseme treenerikursusel osalevatele Indrek Zelinskile, Meelis Roobale, Indrek Koserile ja Aleksandra Ševoldajevale jalgpallimaailma viimaseid trende. Foto: Liis Treimann

«Ülemiste vanake ütles Tallinna kohta, et see linn ei saa kunagi valmis. Eesti jalgpallitreeneriga on sama lugu. Pidevalt peab treeneri nägu voolima. Treener peaks olema nagu kameeleon, kes muutub ajas ja kultuuris,» selgitab Eesti jalgpalliliidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid, kes juhib esimese eestlasena UEFA Pro-taseme treenerikoolitust.

Varem on Eestis läbi viidud kaks sama tasemega kursust: 2006. aastal alustati hollandlase Jelle Goesi juhtimisel, 2011. aastal jagasid juhi kohta Arno Pijpers ja Urmas Kirs, kusjuures suurte kogemustega Pijpers oli alati kohal ega tohtinud puududa. Voolaid osales mõlemal senisel Pro-kursusel: esimesel õppiva treenerina, teisel vaatlejana. Nüüd sai alaliit UEFA-lt loa päris ise oma asja ajada.

360 tundi kestvat tipptasemel kursust, kus teiste seas osaleb ka FC Flora Eesti meistriks tüürinud Norbert Hurt, on võimatu lühidalt kokku võtta või kirjeldada. Voolaiu abil püüame jõuda selgusele, milline on ühe päris Eesti oma jalgpallitreeneri nägu. Mis eristab teda muust maailmast?

«Eesti treener peab tundma inimesi, kellega töötab. Ta teab täpselt, milline on 13-aastane laps, milline on 16-aastane inimene, milline on 2018. aastal noormängija, kellel pole veel lepingut ja kes ei tea, kuidas eluga edasi minna. Kas ma tunnen teda? Kas ma tean, mis maailmas ta elab? Ma võin ajada talle joru, et vot aastal 2008 olin mina noor ja jõudsin kaugele, kuid sellest pole ilmselt kasu. Treener peab ajaga kaasas käima ja tema pedagoogilised võimed peavad muutuma koos põlvkondadega,» räägib Voolaid. «Ajas muutuv võimekus olla tipptegija – see võiks olla Eesti treeneri nägu.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles