Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Nullist tehnika selgeks õppinud Ksenija Balta on ametlikult tagasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Palju saatuselööke läbi elanud Ksenija Balta võib rõõmustada: uuesti leitud hüppetehnika viib ta elu teisele olümpiale. | FOTO: Kristjan Teedema

Rio de Janeiro olümpiamängude normi sihtinud kaugushüppaja Ksenija Balta oli Tartusse Martin Kutmani mäletusvõistlustele tulles pinges. «Jooksin kogu aeg vetsu ja halli vahet,» meenutas ta. Jõuproovi algus oligi konarlik, aga viienda katse järel võis 29-aastane Balta õnnest karjatada. Esialgu ettevaatlikult, sest õhulend oli pikk, aga kas piisavalt? Paar sekundit ootusärevust ja siis võis rõõmupidu alata. 6.70 – rohkelt vigastusi trotsinud Balta saab sõita elu teisele olümpiale!

«Täiesti supertunne on! 6.70 oli mu eesmärk juba pikemat aega ja emotsioon võrdub vaat et ajaga, kui ma hüppasin 6.87 (Balta isiklik tippmark – toim). Minu pea kohalt oleks justkui mingi mägi ära liikunud,» oli Balta pärast etteastet emotsioonidest tulvil.

«Tartusse tulles oli enesetunne väga raske. Ma arvan, et võistluse algus näitaski seda, sest olin liiga närvis. Kohe üldse ei tulnud välja!» Balta alustas üleastumisega ja sai seejärel kirja vaid 6.23. Välja ei tulnud ka kolmas hüpe ja neljanda katse 6.37 polnud kaugeltki piisav parandus.

6.75 oleks boonus

Siiski ei löönud ebaõnnestumised 2009. aasta sise-EMi võitjal masti maha. «Ma ei mõelnud kordagi sellisele võimalusele, et normi täis ei tule. Teadsin täpselt, et olen selleks tulemuseks võimeline, ja tulin just seda siia hüppama. Vahepeal küsis treener (Andrei Nazarov – toim), et mis minuga toimub. Ütlesin, et oota, tuleb ära!»

Nazarovi sõnul ei saanud Baltale esimeste katsete kohmakust pahaks panna. «Ainult tõelised tipud tulevad peale ja teevad esimese katsega olümpianormi täis. Loomulikult oleks ka Ksenija võinud 6.70 esimesel katsel ära hüpata, siis oleks saanud juba tulemuse peale mõtlema hakata. Aga et Ksenija jaoks oli see üle pika aja esimene võistlus, siis tuleb rahul olla,» rääkis ta.

Olümpianorm täitus sentimeetri pealt, aga Portlandi sise-MMi normist 6.75 jäi veel pisut puudu. Õigupoolest ongi see tähis Balta jaoks boonus ja kuuendast katsest ta loobus. «Muidugi sõidaks ma Portlandi väga hea meelega, aga tegin juba võistluse alguses enda jaoks selgeks, et kui 6.70 tuleb ära, siis ma ei hakka enam üle pressima. Tundsin, et täna ei jätku enam sellist jõudu.» USAsse võib ta sellegipoolest pääseda, sest maailma edetabelis tõusis Balta viiendaks ja lõpuks peaks ta isegi 6.70ga 16 parema hulka püsima jääma.

Õppis uuesti tehnikat

Suure eelise annab Baltale ka asjaolu, et olümpianorm tuli täis juba veebruaris ja suvel on seega palju rahulikum. «Esiteks tõusevad laagritoetused, nii et saan kevadisi laagreid paremini planeerida. Nüüd saan iga võistlusega enesekindlust koguda ja täiustada hüppetehnikat, mille alles hiljuti tagasi sain,» sõnas Balta ja tunnistas, et möödunud suve keskel oli tal tehnikaga kõvasti probleeme ning alustada tuli sama hästi kui nullist. «Nüüd tunnen ennast äratõuke ajal juba samamoodi nagu vanasti,» kinnitas 2009. aasta Eesti parim naissportlane.

Balta tulemus on sedavõrra hinnatavam, et viimastel aastatel on ta vigastuste tõttu saanud üpris vähe võistelda ja sisehooajal seda harvem. Kuigi eelmine välishooaeg kulges varasematega võrreldes üsna rahulikult, siis ideaalist oli asi kaugel. 6.66 andis lootust, aga varu jäi küllaga. «Nüüd on ettevalmistus läinud väga hästi. Olen saanud stabiilselt treenida: olen teinud harjutusi suurte kiirustega ja ka piisavalt jõutrenni. Treeningud on pisut teistsugused kui varem ja vähemalt seni olen terve olnud,» selgitas ta.

Järgmisena astub Balta võistlustulle järgmisel kolmapäeval Stockholmis.

Reena Kollilt taas Eesti rekord

19-aastane Reena Koll on tõusnud muidu üpris sündmustevaese kergejõustiku sisehooaja üheks stabiilsemaks ja positiivsemaks sportlaseks. Kümne päeva jooksul teivashüppes kaks Eesti rekordit püstitada pole paha ja optimismi lisab teadmine, et õige pea võivad alistuda kõrgused, mis on seni jäänud Eesti naisteivashüppajatele vaid unistuseks.

Jaanuari lõpus Eesti klubide karikavõistlustel alistus Jõgevalt pärit Kollile 4.30 ja eile Martin Kutmani mälestusvõistlustel sentimeeter enam. Sealjuures oli Kolli esimene katse päris veenev ja varuga, aga 4.41 enam ei alistunud. «Sain selle kõrguse ületamiseks piisavalt jäiga teiba alles täna (eile – toim) kätte ja katsetada veel ei jõudnud. Kui uus teivas korralikult viskama hakkab, siis on 4.40 väga reaalne,» ütles ta pärast võistlust.

4.40 on Kolli jaoks tähtis näitaja, sest see tähistab ka suvist Amstedami EM-normi. Järgmine võimalus norm ületada on juba laupäeval Ahtmes. Lisaks paneb ta ennast proovile nii juunioride kui ka täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel.

Koll on arengus jõudnud selgelt uuele tasemele ja nagu ta varemgi on öelnud, siis teibafirma vahetus on talle palju kasu toonud. Nordicu asemel aitavad teda nüüd Spiriti hüppevahendid. «Varem olid teibad kapriissed, nüüd aitavad nad mind õhus hästi edasi. Vahe on ka materjalis, Nordicu omad olid fiiberteibad, Spiriti omad karbonteibad. Ka nüüd polnud 4.41 peale katsed hullud, aga viimasel üritusel tundsin juba, et teivas on liiga pehme,» selgitas ta.

Kergejõustik

Martin Kutmani mälestusvõistlus

  • Naiste kaugushüpe: 1. Ksenija Balta 6.70
  • Naiste teivashüpe: 1. Reena Koll 4.31
  • Naiste kõrgushüpe: 1. Grete Udras 1.81
  • Meeste kaugushüpe: 1. Henrik Kutberg 7.55
  • Meeste 60 m jooks: 1. Kaspar Mesila 6,91
  • Meeste teivashüpe: 1. Sander Moldau 5.11
Tagasi üles