Teine järjestikune korralik talv ajab suusasõbrad hulluks. Mullu tuli Tartu maratoni osalejapiir 6500 juures lukku lüüa, kuna põhimass huvilisi ärkas alles viimasel hetkel. Tänavu arvestati varakult 7500 osalejaga, ent ka sellest jäi väheks.
Suusasõbrad murravad juubelimaratonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tuli esmapäeval klubil Tartu Maraton maha pidada sõjanõu ja tänavust ülempiiri kergitada veel tuhande võrra. Otsus ei tulnud lihtsalt. «Ega rajameister selle otsuse peale väga õnnelik ei olnud,» nentis Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.
Muud võimalust suusaraja läbilaskevõime parandamiseks ei ole kui lagedamatele kohtadele teha lisaradu. Metsas ilma suuremate metsalangetusteta paraku sõiduala ei laienda.
Tee tähistatakse nii, et metsavahelisel lõigul olijad teaksid: näiteks kahe kilomeetri pärast tuleb möödasõiduvõimalustega lõik.
Tulge bussiga
Väikestviisi on mõtteid mõlgutatud teha tulevikus lühikese ja pika distantsi sõit eri päevadel. See leevendaks liiklust suusaradadel.
Suurem mure on aga liiklusega. Korraldajad ei hakka unistama, et kõik osalejad bussidega saabuksid, aga selles suunas võiks asi areneda küll. «Pikem sõit oleks bussiga vahest mõnusamgi, eriti kui hommikul vara peab juba sõitma hakkama – hea Otepääni nurru lasta,» soovitas Kelk.
Klubi hakkab busse varem registreerima, et tagada neile parim ligipääs. «Kindlasti suudame väga vähestele autodele tagada ligipääsu stardi lähedale, küll aga tahame selle tagada kõigile bussidele,» lubas Kelk.
Korraldajad ja politsei püüavad teha kõik, et liiklus oleks sujuvam. Mullused probleemkohad Kuutsemäe juures ja Arula-Palu teelõigul on erilise tähelepanu all.
Teenindamisega saadakse Kelgu sõnul hakkama. Enamikus teeninduspunktides viiakse teenindus mõlemale poole rada, kõige esimeses – Matu punktis – koguni nelja ritta. Toidu n-ö etteandmisega muret seni ei ole olnud. Oluline on, et inimesed jõuaksid toiduni.
Tõenäoline on, et natuke suureneb meditsiinimeeskond. «Kuigi rajal liikuvad meditsiinisaanid on vahel probleem neile suusatajatele, kel abi vaja pole, palun mõistvat suhtumist,» sõnas Kelk. Seal, kus võimalik, püütakse tohtritele eraldi teed teha.
Supilepingud
Rahaliselt paneb korraldajate kukalt kratsima praegu asjaolu, et kuna suur mass osalejaid registreerus nii vara, ei pruugi osavõtumaksude laekumise arvestused vett pidada. Kui esimene registreerumiseufooria vaibub ja osalejaid jääb alla 7000, on klubi raharaskustes.
«Eeldame, et osalejaid tuleb samas tempos juurde,» ütles Kelk, «siis ei tohiks meil otseseid rahaprobleeme tulla, kuigi osavõtjate arvu suurenemine ei too meile rohkem raha kui vaid osavõtumaksud.»
Sponsorlepingud paraku osalejate arvu suurenemist ette ei näe. Paljud on neist ka n-ö supilepingud kindlate koguste peale. Kõik mis lepitust üle, tuleb endal välja osta.
Kui pärast Eesti taasiseseisvumist kukkus maratoniliste arv 4000 peale, arvati, et 8000 on Eestis maksimum. Andsid ju suure osa kunagisest 12 000 startijast suurest NSV Liidust tulnud. «Praegune olukord annab tunnistust, et ka tänapäeva Eesti oludes Tartu maratonil 10 000 osalejani jõuda pole võimatu,» prognoosis Kelk. Sinna läheb aga veel aega.
40. Tartu maraton
• 22. jaanuaril kell 16 ühistreening.
• 13. veebruaril kell 9 avatud raja sõit ja naistesõit.
• 20. veebruaril kell 9 Tartu maraton.
----------------------------------------------------------
Arvamus
Rein Kamarik
Tartu maratoni peakorraldaja 1980. aastatel, praegu teenindustalituse ülem
Üks vahe praegusega on see, et tollal sõideti ainult pikka distantsi ja siis me saime registreerida 12 000 ja umbes 10 000 lõpetas.
Eks ikka stardis oli suur hirm küll, kui tribüüni pealt vaatasid seda väge, keda kaheksa kilomeetri pärast tuleb juba toita ja joota. Võttis natuke õõnsaks, aga saime hakkama
Siis oli sügav Vene aeg. Maratoniga tegeles peaaegu et terve riik. Teenindus on alati olnud kohalike baasil, aga tollal vastutas iga punkti eest eraldi tarbijate kooperatiiv. Ühe eest vastutas Valga, teise eest Elva, kolmanda eesti Tartu toitlustustrust jne.
Ministri asetäitjad olid meil korralduskomitees. Välikatlaid veeti üle Eesti kokku. Ühes punktis oli mitukümmend katelt, praegu on 1-2.
See on ainult üks tahk. Kui tahta teha maratoni nii suureks, nagu ta oli 1980. aastatel, nõuab see hoopis teistsugust struktuuri. Praegu teeb üks klubi seda, tollal oli taga terve riik koos parteiga.
See oli meie väikese Eesti väljund.
Maraton kuulutati ühel aastal ka Nõukogude Liidu parimaks rahvaspordiürituseks. Meile, korraldajatele, tehti selle eest reis Kanadasse Tartu maratoni sõpruslinna Saskatooni. Me olime ikka kõvad mehed tol ajal. Nagu ka praegu.
Kui suusavaimustus ja lumerikkad talved jätkuvad ning kui meil Venemaaga sidemed lähevad paremaks, siis tuleb sealt 2000–3000 inimest kindlasti ja saame jälle selle 12 000 täis.