Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tehisjalaga kaugushüppaja võib Rios tavasportlastelt kulla röövida

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Markus Rehm Londoni paraolümpial. | FOTO: Scanpix

KERGEJÕUSTIK. Kui Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja Oscar Pistorius on tuntud kui Blade Runner, siis sakslase Markus Rehmi hüüdnimi on Blade Jumper. Tegu on kaugushüppajaga, kelle isiklik tippmark on eelmise aasta parasportlaste MMil hüpatud 8.40, mis oleks Londoni tavaolümpial talle kuldmedali toonud (Londoni OMil võitis meeste kaugushüppe britt Greg Rutherford 8.31ga – M. G.). Rehmi parem jalg on altpoolt põlve amputeeritud ning hüpata saab ta tänu proteesile.

27-aastane sakslane soovib võistelda Rio olümpial koos tavasportlastega, ent arvatakse, et süsinikkiust tehtud protees annab Rehmile eelise. Protees on seejuures just tõukejalal.

Sakslane võitis juba 2014. aastal tavasportlaste ees tulemusega 8.24 kodused meistrivõistlused ja kindlustas sellega ka koha Zürichi EMile. Seal osalemine jäi siiski ära, sest kohalik alaliit ei lisanud teda EMi võistkonda, viidates eelpool mainutud eelisele. «Tema kunstjalg on teisest 15 sentimeetrit pikem. Minu jalad on ühepikkused,» kommenteeris võistlusel viienda koha saanud Sebastian Bayer toona.

Samas ei saa ka teised sama klassi (T44 – M. G.) parasportlased Rehmi tulemusele lähedale, näiteks MMil, kus Rehm lendas 8.40 kaugusele, oli teise koha tulemus 7.26.

Otsuse Rehmi OMil osalemise kohta peab tegema Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF). Kui Oscar Pistorius võitles endale välja õiguse tavaolümpial osaleda kohtu kaudu, siis Rehmil seda võimalust pole, sest pärast Londoni mänge muudeti vastav reegel ära. Nüüd tuleb Rehmil tõestada, et tehisjalg ei anna talle eelist. «Olen kirjutanud IAAFi presidendile Sebastian Coele, et see reegel on äärmiselt ebaõiglane,» ütles Rehm Briti meedia vahendusel. Tõestamine tähendab kalleid teaduslikke uuringuid.

«On sportlasi, kes võistlevad, hoolimata dopinguga patustamisest. Mina pole mitte midagi valesti teinud, aga ei tohi ikka võistelda. Mind ei huvitagi niivõrd medal kui see, et ma saaksin olümpial olla ja näidata kõigile parasportlastele, mis tasemele on võimalik jõuda,» lisas ta.

Pistoriusega võrreldes tõstatab Rehmi olümpiale lubamine veel rohkem vastuolusid, sest ta oleks potentsiaalne medalimees.

20. veebruaril osaleb Rehm tavasportlastega koos IAAFi sisehooaja GP-sarja võistlusel Glasgow’s, kus võtab mõõtu ka olümpiavõitja Greg Rutherfordiga. «Ootan väga, et saan end maailma parimate kaugushüppajatega otseselt võrrelda,» rääkis ta võistluse pressiteenistuse vahendusel. «Plaanin ka Gregilt küsida, mida tema arvaks, kui ma temaga olümpial koos võistleksin.»

Rutherford krooniti eelmisel aastal Pekingi MMil maailmameistriks tulemusega 8.41 ehk kahe mehe tulemused on üsna ühte auku.

Jala kaotas Rehm 14-aastaselt paadiõnnetuse tagajärjel. Kui ta tänu proteesile taas spordiga sai tegeleda, elasid inimesed talle kaasa ja innustasid. «Tore, et saad taas joosta ja hüpata. Nüüd leitakse järsku, et see annab mulle eelise ja just seetõttu hüppan kaugemale. Millest selline arvamus tekib, ma ei tea,» ütles ta intervjuus BBC-le.

Tunnustatud Briti kergejõustikutreeneri Toni Minichiello sõnul on Rehmi osas küsimusi. «Tehisjalg tundub Markust justkui kaugemale tõukavat. Küsimus on, kas see on ebaõiglane eelis,» ütles Minichiello.

Tagasi üles