Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kordab Rio olümpial ajaloolist saavutust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Eesti epeenaiskond koosseisus Erika Kirpu (vasakult), Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Irina Embrich Buenos Airese MK-etapil võidetud pronksmedalitega. | FOTO: Erakogu
Eesti paarisaeruline neljapaat Kaspar Taimsoo (paremalt), Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. | FOTO: Fred Killing

Suveolümpiamängude võistkonnaaladel on eestlastel olnud üldjuhul üsna kehv esindatus. Kui 1924. aasta OMil pandi välja jalgpallikoondis ja 1936. aastal korvpallikoondis, siis rohkem polegi Eesti saanud suurt pallimängutiimi OMile saata.

1992. aastast taas iseseisva koondisega olümpiamängudel osaleva Eesti suurimad tiimid ongi seejärel olnud vaid neljaliikmelised. Augustis peetavatel Rio de Janeiro mängudel saavad eestlased välja panna kaks neljaliikmelist tiimi ja sellega korratakse just 1992. aastast pärinevat rekordit.

Rios asuvad eestlastest võistlustulle paarisaeruline neljapaat ning epeenaiskond. 1992. aasta Barcelona mängudel olid stardis 4 x 100 m kompleksujumise meeskond ning ka roolijata neljapaat.

Vahepealsetel aastatel pole sellise tasemeni küünditud. 1996. aastal Atlantas olid meil väljas nii epeenaiskond kui ka -meeskond, kuid siis oli mõlemas võistkonnas veel kolm liiget. 2000. aastal Sydneys oli samuti suurim neljaliikmeline tiim – toona saime välja panna epeevehklejate meeskonna. Kolmel viimasel suveolümpial (2004., 2008., 2012.) on eestlaste suurim võistkond olnud meeste paarisaeruline neljapaat.

Kui epeevõistkondade suurus on aastate jooksul muutunud, siis Rios on tiimi neljas liige n-ö varuvõistleja, kes saab võistkonnavõistluses vajadusel siiski kohe rajale tormata. «Meie mõistes on tegemist neljaliikmelise võistkonnaga. Võistluseks antakse üles küll kolm nime, kuid neljandal sportlasel on selline akrediteering, mis lubab tal vajadusel võistlustulle asuda. Kui lõpuks medaleid jagatakse, siis saavad sellel alal ikka kõik neli võistkonnaliiget medali,» selgitas olukorda Eesti Olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju.

Neljastest tiimidest üritasid sel korral tõsiselt olümpiale murda ka epeemeeskond ja aerutajate neljasüst, kuid esimesele jäi uks lõpuks napilt ja teisele kindlalt suletuks. Ühtegi neljast tiimi praeguse seisuga reaalselt rohkem Rio pääset ei püüa. «Kolmeliikmelisel vibunaiskonnal seisab ees veel kaks valikvõistlust, kuid nende sõel on väga tihe,» loetles Raju võistkondi, kes veel OM-pääset sihivad. «Kaheliikmelistest tiimidest püüavad pääset veel purjetajad (naiste 470), rannavõrkpallurid, sõudmise kahepaat ja aerutajate kahesüst.»

Tagasi üles