Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mitte ainult X-mängud: olümpia pole kõigi jaoks püha

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
OTEPÄÄ, EESTI, 17JAN15. Pildil Kelly Sildaru tl/Foto TAIRO LUTTER/POSTIMEES | FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Nagu eestlastele viimasel ajal on selgeks saanud, pole Kelly Sildarule kuulust toonud freestyle-suusatamise harrastajate silmis olümpiamängud sugugi kõige tähtsamad. X-mängud olid, on ja ilmselt jäävad uue põlvkonna spordi jaoks ülimaks. Ekstreemspordi kõrval on aga teisigi alasid, kus ei kehti Eestis järgitav hierarhia: olümpia – maailmameistrivõistlused – Euroopa meistrivõistlused.

Kuigi Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on viimastel aastakümnetel, eriti enne Thomas Bachi presidendiks saamist, olnud stagnatsiooni ja eakate härrasmeeste klubi sümbol, tegelikult seal ei magata. Individuaalalasid üritatakse oma rüppe haarata ja näiteks triatlonis on see õnnestunud: vähem kui kahe kümnendi jooksul on kuulsale Hawaii Ironmanile järele jõutud ja Eesti kuulsaima triatleedi Marko Alberti hinnangul isegi mööda mindud.

Ekstreemsport

X-mängud on aidanud ekstreemspordi massidesse viia ja muud võistlused on selgelt taganttulija rollis. «X-mängud tõid ala avalikkuse ette ja juured on just seal. Olümpia tuleb ekstreemsporti ära võtma, sest nad näevad, et muidu jäädakse suurest rahast ja populaarusest ilma. Raske öelda, kas ja millal see juhtuda võiks, aga ei saa välistada, et kunagi muutubki tegijate jaoks olümpia X-mängudest tähtsamaks, sest freestyle-suusatamise alad on olümpiaprogrammis olnud väga vähe,» sõnab freestyle-suusatamise kohtunik Riho Laast-Laas.

Tegelikult on freestyle-suusatamine olümpiakavas juba 1992. aastast, talvised X-mängud said alguse alles 1997. aastal. Siin on aga konks: Laast-Laas selgitab, et ammused olümpiaalad, nagu küngaslaskumine (mogul) ja vigurhüpped (aerials), ning n-ö uue kooli distsipliinid ehk Sildaru leivanumber pargisõit (slopestyle) ja rennisõit (half-pipe) on kahest eri maailmast.

«Vigurhüppeid ei peeta uue kooli aladeks, pigem on tegu batuudihüpetega lumel. Seal on kõik väga reeglitepärane: tee kolm saltot niipidi, neli saltot naapidi, kindel arv pöördeid ja siis võidad. Just selliseks ei taheta uuemaid freestyle’i alasid lasta. Tähtis on see, kuidas lahedus alles jätta. Ehk on pargisõit vanematest aladest välja kasvanud, aga ühte potti neid ei paneks. Üksi pargisõitja ei tuleks täna selle peale, et hakata kunagi vigurhüpetega tegelema.»

Kui olümpia suudab ekstreemsportlasi siiski kohale meelitada, siis rahvusvahelise suusaliidu (FIS) egiidi all peetavatel maailmameistrivõistlustel pole X-mängudele midagi vastu panna.

Tennis

«Kui anda mängijatele valida, kas võita olümpiakuld või ükskõik milline suure slämmi turniir, siis 99,99 protsenti eelistaks teist varianti. Enim unistavad olümpiakullast need, kellel muud autasud juba olemas. Novak Djokovic ihaldab sel aastal kindlasti lisaks kõigi suure slämmi turniiride võitmisele Rio olümpial edukas olla, sest sealt tal veel kulda ei ole,» võtab tenniseekspert Margus Uba kokku olümpia tähenduse tennisemaailmas.

Kuigi kõigi valgepallurite mõtteid pole võimalik lugeda, kaalub Uba hinnangul isegi aasta lõpus peetavatel ATP ja WTA finaalturniiridel triumfeerimine olümpiakulla üle. Küll on olümpia näitaks tähtsam meeste Mastersi turniiriidest, mis on suure slämmi omadest astme võrra madalamal.

Triatlon

Triatlon on võrdlemisi uus ala ja kuulub olümpiakavva alates 2000. aastast. Pikalt seostati triatloniga vaid ühte jõuproovi: legendaarset Hawaii Ironmani. «Olümpia tähtsus on viimasel ajal meeletult tõusnud ja kuna seda peetakse iga nelja aasta tagant, on kulda kindlasti raskem võita kui Hawaii Ironmani. Pealegi on Ironman igal aastal samasugune, aga olümpiatrassid on mitmekesised ja soosivad iga kord erinevate trumpidega sportlasi,» räägib Marko Albert, kes keskendus karjääri alguses olümpiadistantsile, kuid liikus siis märksa pikematele Ironmanidele.

Olgugi et üle kaheksa tunni kestvad Ironmanid on tohutult kurnavad, leiab Albert, et lühematel distantsidel on konkurents karmim ja tegelikult on olümpiavõit juba triatlonimaailma kõige ihaldatum austasu. «Hawaii Ironman on kindlalt teine, aga kõik ülejäänud võistlused on nende kõrval juba jamad. MM on küll tore, aga selle nimel ei treeni otseselt keegi,» selgitab ta.

Jalgrattasport

Tour de France’i võit on rattaspordis endiselt ülim saavutus. Tipud peavad olümpiat küll tähtsaks, aga kõige rohkem valmistutakse ikkagi mõneks suurtuuriks. Eesti tipp Rein Taaramäe ütles enne hooaja algust, et ootab olümpiat põnevusega, aga kõige enam paneb tema silmad särama hoopis debüüt  Giro d’Italial maikuus. Igal aastal peetav MM on omakorda olümpiast astme võrra madalamal.

Suusahüpped

Traditsiooniline nelja hüppemäe turnee olümpiamängudega ei konkureeri, küll aga MMiga. Tõsi, Saksa legend Sven Hannawald on eriarvamusel. «Minu jaoks on turnee olümpiast olulisem, sest iga sportlane peab ennast tõestama neli korda järjest. Olümpial piisab ainult ühest heast päevast,» rääkis ta aasta alguses kodumaa meediale.

Golf

Golf on olümpial esimest korda pärast 1904. aastat ja ala koorekiht on lubanud Riosse kohale tulla. Hierarhia on sarnane tennise omaga, kus traditsioonilised suurturniirid riisuvad koore. «Ma pole kunagi unistanud olümpial osalemisest või seal medali võitmisest. Mind jäädakse ikkagi meenutama suurturniiride võitude järgi,» leidis põhjaiirlane Rory McIloy. Tema ameeriklasest konkurent Jordan Spieth asetas olümpia siiski soodsamasse valgusesse ja kinnitas, et talle tähendaks medal palju.

***

Lisaks on hulk pallimänge, kus olümpia on teisejärguline. Rio kavas on neist jalgpall ja ragbi, aga kõigi pallimängude ühine joon on rahakad klubiliigad, mis annab neile võrreldes individuaalaladega hoopis teise mõõtme.

Tagasi üles