Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Naiste võim Eesti olümpiakoondises

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti epeenaiskond (vasakult) Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Irina Embrich 2014. aasta MMil hõbemedalitega. Võistkonnaga loodetakse kõrgesse mängu sekkuda ka Rio olümpiamängudel. | FOTO: Scanpix

Viimati sai enne 1996. aasta Atlanta suveolümpiamänge rääkida võimalusest, et medaliheitlusesse võivad sekkuda ka Eesti naissportlased. Vahepeal on läinud mööda 20 aastat ja alles nüüd võib taas mainida medalilootust. Seejuures on naiste šansid praegu meeste omadest isegi suuremad.

Epp Mäe | FOTO: Meelis Meilbaum

Ajalooliselt on Eestile olümpiamedaleid toonud ikka peaasjalikult mehed ja suvemängudelt on naistest poodiumile kerkinud vaid Svetlana Tširkova (kuldmedal naiskondlikus floretis 1968 ja 1972) ja Erika Salumäe (kuldmedal trekisprindis 1988 ja 1992). 1992. aasta Salumäe kuldmedali järel said eestlannad medalilootusi hellitada veel ka neli aastat hiljem, kui parimateks jäid lõpuks epeenaiskonna 5. ja Salumäe 6. koht.

Seejärel on olnud pikk vaikus. Pärast 1996. aastat on eestlannad suveolümpiamängudel esikümnesse mahtunud vaid kahel korral: Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta Pekingi mängudel naiste tennise üksikmängus kaheksandikfinaali ehk jäi jagama 9. kohta ning Kaire Leibak sai samadel mängudel kolmikhüppes kirja 10. koha. Medal jäi neist aga väga kaugele. Kanepi oleks vajanud poodiumile jõudmiseks veel kolme võitu. Leibakul jäi medalist puudu aga üks meeter ja kümme sentimeetrit.

5. augustil toimuvate Rio mängude kohta on mitmelt poolt kõlanud, et nii palju medalikandidaate pole Eestil ammu olnud, kuid samas on tõdetud, et sada protsenti kindel pole neist kahjuks ükski. Kui vaadata, kes on endale OM-pääsme taganud ja kes võiks heal päeval heidelda medali eest, siis praegu oleks naiste seas justkui viis medalikandidaati ja meestel on sellele vastu panna kolm.

Naiste eest seisavad eelkõige hea epeevehklejad. Praeguseks pole Riosse sõitjaid veel kindlaks määratud, kuid on kindel, et kõik kolm individuaalvõistluses rajale astuvat naist on võimelised heal päeval medali võitma – individuaalne MM-medal on olemas näiteks nii Julia Beljajeval kui ka Erika Kirpul ning kaks autasu on ette näidata Irina Embrichil. Eelkõige seostuvad lootused naiskonnavõistlusega, kus viimastel aastatel on medaleid võidetud hulgi. Vehklejatele võib lisada veel naistemaadluses matile asuva Epp Mäe, kes võitis mullu raskekaalus MM-pronksi ja on infoagentuuri Infostrada ennustuste järgi ikka medalisoosik.

Meestest võib medalinõudlejate sekka praegu liigitada kettaheitja Gerd Kanteri, paarisaerulise neljapaadi (Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä) ja tõstja Mart Seimi. Kui naistest medalisoosikud suveolümpiamängudel on eestlaste jaoks üsnagi erakordne nähtus, siis eespool nimetatud mehed tegelevad just aladega, mis nõuavad eestlastele tüüpilisi eeldusi.

Aastate jooksul on eestlased võitnud olümpiamängudelt medaleid küll väga erinevatelt aladelt, kuid viimastel kordadel on medalivõitja tüüp olnud üsna selgelt piiritletav. Näiteks viimastel kolmedel suveolümpiamängudel (2004 Ateenas, 2008 Pekingis, 2012 Londonis) on eestlastest poodiumile kerkinud vaid pikakasvulised (kasvu üle 190 cm) ja võimsa kehaehitusega mehed. Lisades siia Kanteri, Endreksoni, Heiki Nabi, Jüri Jaansoni, Aleksander Tammerti ja Indrek Pertelsoni, võib tõdeda, et võimsusest neil tõesti puudu ei jää.

Mis Rio medalilootustesse puutub, siis võiksid mehed veel naistele järele jõuda, kui Riosse peaksid pääsema kahekordsed maailmameistrid Heiki Nabi ja Nikolai Novosjolov. Kreeka-Rooma maadlejal Nabil on pääset võimalik püüda veel kolmel võistlusel, epeevehkleja Novosjolov on praegu olümpiamees, kuid edetabel lüüakse lukku alles märtsi keskpaigas.

Eesti naised üritavad olümpiamängude kontekstis eestlaste kohta tekkima hakanud stereotüüpe murda ning lähedal on veel üks rekord. Seni on kõige rohkem Eesti naissportlasi suvemängudel osalenud Pekingis, kui starti asus 13 naist.

Praeguseks on Rio mängudele pääsme saanud juba 10 naist, kuid neid lisandub veelgi. Võimalus OM-piletit püüda on paaril naiskergejõustiklasel, tennisist Anett Kontaveidil, sulgpallur Kati Tolmoffil, laskja Anžela Voronoval, vibulaskja Reena Pärnatil, ratsutaja Grete Püvil ning lisaks on kindel, et Brasiiliasse pääseb üks naisujuja.

Kokkuvõttes olgu nende medalilootustega, kuidas on, kuid rõõmustav on see, et Rio mängude eel võib Eesti meeste spordi kõrval kõva häälega rääkida ka naiste spordist. Tänavu ongi seni enamasti tooni andnud just naissportlased. Aasta alguses on selgelt kõige säravama saavutuseni jõudnud freestyle-suusataja Kelly Sildaru, kes võidutses X-mängudel pargisõidus. Juba eespool mainitud naisvehklejad on oma suurepäraste saavutustega samuti olnud seni ühed säravamad atleedid. Samuti on ilusaid tulemusi pakkunud kaugushüppaja Ksenija Balta, kes on praegu ainus Eesti kergejõustiklane, kes osaleb tänavusel sise-MMil Portlandis.

Tagasi üles