Tartu Rock läheb mulluseid tulemusi vähemalt kordama

Üllar Kerde Foto: Mihkel Maripuu

Tartu Postimehe Tartu Rocki erilehe lugejate küsimustele vastates kinnitas korvpallimeeskonna peatreener Üllar Kerde, et hooaja siht on mulluseid saavutusi vähemalt korrata.

Minu arvates ei ole Rocki eesliin pärast Tarmo Kikerpilli lahkumist kaugeltki piisav. Minu arvamus Rocki praegusest eesliinist: 1. Tanoka Beard on liiga vana, et 35 minutit täie jõuga pingutada; 2. Vallo Allingu pole veel operatsioonist täielikult taastunud ja pole ilmselgelt hooaja alguseks vormis; 3. Janar Taltsi kohta pole midagi halba öelda; 4. Asko Paade ei suutnud eelmine hooaeg välisklubide vastu häid esitusi teha, seega vaevalt ta suudab Taltsile väärikat vahetust tuua; 5. Timo Eichfuss on ilmselt veel liiga noor, et tähtsates mängudes kaasa lüüa.
Seega: kas teie arvates on praegune Rocki eesliin tõesti valmis mängima olulisi BBL-i ja ULEB Cupi mänge?

Võistkonna komplekteerimisel on kaks erinevat aspekti: esimesel puhul peame arvestama, millised on meie võimalused, teiseks see, et kui novembris on kõik väljas nendest hädadest, mis praegu vaevavad, siis me oleme paremini komplekteeritud kui möödunud aastal.

Mida praeguste vaevuste all silmas peate?

Vallo Allingu on haige, Tanoka Beardi on sel suvel lõigatud, temagi taastub, kuigi on valmis võitlema, Tanel Tein käis tänavu lõikusel.

Muidugi võinuks veel 12 välismaalasest mängijat võtta, kuid alles teisipäeval sain ühe meie ajakirjaniku käest hirmsasti sõimata, kui julgesin öelda, et Tartus võivad nüüd kolm välismaalast korraga väljakule minna. Eestist paraku pole aga enam kedagi võtta, sest kõik on võetud. Arvan, et veame välja.

Millise eesmärgi olete võtnud eesootavat eurosarja hooaega silmas pidades?

Ma ei näe mingit põhjust kukkuda madalamale, kui me möödunud hooajal olime (Eesti meister, eurosarja neljas, Balti liiga kaheksas – toim)). Eesmärk on pääseda ULEBisse mängima, saaksime kogemuse võrra rikkamaks.

Möödunud aastal mängisime täitsa pole viga tasemel FIBA eurosarjas, tänavu saime võimaluse sealt edasi punnitada. Eks nüüd tuleb EuroCupi sama tulemuslikult püüda mängida.

Mida arvate Tanoka Beardist ja kas näete võimalust et ta ei sulandu meeskonda?

Inimesena on ta päris hea, olen kuulnud Leedust temaga koos mänginud meestelt tema kohta päris palju positiivset. Ta on kogemustega ja ta on mängija, kes eriti just eurosarjades võib kasu tuua. Kui hästi ta nüüd sulandub….?

Aga meil pole viimastest aastatest näidet, kus keegi võõrmängijatest poleks Tartusse sulandunud. Küsimus on ikkagi kahepoolne: kas võistkond näeb, et teda on vaja ja teisalt kas mängija tahab siin mängida.

Aga me ei saa spekuleerida, et kas homme paistab päike nagu täna.
Kuid tänahommikuses (kolmapäevases – toim) trennis on ta oma koduga võrreldes tegelikult sügavas öös, samas on ta Eestis olnud alles neli päeva. Suhteliselt raske on temal hakata «keset ööd» trenni tegema, kuid ta on väljas.

Aivar Kuusmaa ütles Basketis Kristjan Kitsingu kohta süsteemiväline. Kuidas ja millal ta Rocki süsteemi sobib?

Ma ei oska kommenteerida seda süsteemivälisust. Mina ka ei tea kõiki TTÜ mängijaid, kuigi olen suurema osa noortekoondise mängijatega kursis, ent ma ei tea, kust keegi pärit on. Kitsing oli juba möödunud aastal meie süsteemis sees. Kui ta meistrisarjas ei mängi, ei tähenda veel, et ta süsteemiväline on.

Ta tuleb Lätti Presidentide karikaturniirile kaasa. Ta on sel aastal kaela kandunud. Päris õigeks mina seda ei pea, et 16-aastaseid poisse päris meeste vahele võetaks, et keegi neid seal «tapaks».
 
Mis eesmärgid on Rockil Balti liigas?

Balti liigas on sihid samad, mis eurosarjas: peaksime jõudma kohamängudele. Mullu jooksid asjad pahasti kokku, et me ei saanud täis jõuga tegutseda, sest kahe sarja play-offid jooksid liiga ühele ajale.

Mina pole küll see mees, kes tahaks veksleid välja anda, kui möödunud hooajal jõudsime esmakordselt Balti liiga kaheksa parema hulka, siis ehk jõuame nüüd esmakordselt kõrgemale.

Timo Eichfuss hakkab suuremalt jaolt ainult meistriliigas mängima? Balti liigas vaevalt veel viit minutit mängida saab.

Ma küsiks seepeale, et miks küsija arvab, et Timo Eesti meistrivõistlustel mängima hakkab? Ma oleks oodanud küsimust, et kas ta üldse mängida saab. See on muidugi nali.

Täna on kolmapäev (küsimustele vastates – toim), kuid ma ei tea veel, kes mul laupäeval mängima hakkab ja kes kui mitu minutit seal mängib.

Ma pole selline treener, kes lubab sulle 7 või 10 minutit mänguaega. See tuleb läbi trenni ära teenida, kuid Timo on praegu end väga heast küljest näidanud. Temagi on Riias Presidendi  karikal kaasas. Ma ei arva, et meil peaks olema mehed, kes mängivad ja need, kes istuvad.

Nimetage Rocki eelmise hooaja mängus kolm kõige suuremat/olulisemat probleemi. Kuidas nendest sel hooajal kui mitte jagu saada, siis vähemalt nende probleemidega paremini hakkama saada?

Suurim probleem oli see, et Balti liigas ei pääsenud play-offi ja eurosarjas ei tulnud kullale. Kuidas neist probleemidest tänavu jagu saada? Tuleb lihtsalt paremini mängida, rohkem ei oska ma midagi arvata.

Viriseda võiks mullusele hooajale vaadates küll, et me kaotasime Piritale ja olime pahad, kuid lõppkokkuvõttes oli ju täiesti normaalne hooaeg. Kui selle peale nüüd virisema hakata, siis tegelikult ju lõppes hooaeg kullaga ja see emotsioon oli üpris tore. Tuleb lihtsalt paremini mängida ja rohkem treenida.

Kui on teada, et tänavu on teil isiklikke poolehoidjaid Tartus kindlasti rohkem kui mullu, kas siis on uuele hooajale vastuminek pingevabam?

Vastupidi. Mida rohkem on poolehoidjaid, seda rohkem võid neid petta ja selle vältimiseks pead seda rohkem tööd tegema. Kui sa oled võõras ja sulle kõik on vastu – mida, tõsi, õnneks Tartus mul polnud – on natuke lihtsam. Nüüd on ootused suuremad.

Mida kõrgemale sa ronid, seda hapnikuvaesemaks seal mäetipus läheb ja seda rohkem sa pead seal hingeldama.

Kas Sten-Timmu Sokk on treeningute põhjal vaadates süsteemi sulamas ehk kas talle võib lubada piisavalt mänguminuteid?

Kui keegi üldse süsteemist väljaspool on, siis see on peatreener, kes alles täna (kolmapäeval – toim) saabus. Kõik teised on juba kohal.

Kui suur tuleb sel hooajal Rocki võiduprotsent Kalev/Cramo vastu?

Ma ei tea, pole nendega tänavu veel ühtegi mängu mänginud. Eks me katsu neid võita ja mõne võidu ehk ikka saame.

Tundub, et Rocki hooaja eesmärk on saada võimalus mängida nö «suurtel» euroväljakutel ehk pääseda EuroCupi kvalifikatsioonist edasi. Kui vaadata, et sinna jõudmiseks on vaja alistada Gmundeni Swans ja seejärel Cverna Zvezda, siis tekib küsimus, kas Rock on selleks ikkagi valmis? Olgu, Swans on jõukohane, ent Zvezda? Teame ju, et Rock alles alustas koostreenimist ja meeskondlik koostöö kannatab selle all. Tanoka Beard saabus alles äsja Eestisse. Kas siis sedasi, sissetöötamata meeskonnana, läheb Rock vastu olulisimale väljakutsele, eriti, kui kvalifikatsioonimängud algavad juba oktoobri keskel?

Möödunud aasta näitas, et meile on jõukohased kõik võistkonnad, seda näitasid Samaara ja Permi alistamised. Iseasi, kuidas meil asjad õnnestuvad. Keegi ei ütle, et Austria klubi Swans oleks nõrk.

Väidan, et Euroopa sarjades nõrkasid võistkondi pole, kõik on valmis vastutust võtma. Hakkame võtma mänge ükshaaval: saame ühega hakkama, siis vaatame teist.

Mullu oli ka nii, et esimene vastane, Tšehhi võistkond Prostejov oli ka äärmiselt ebamugav ja võitsime neid napilt-napilt.

Mis sissetöötamata meeskonda puutub, siis kõik on sellises seisus, välja arvatud Leedu, Venemaa ja Hispaania, kes mängisid olümpiamängudel. Kõigi teiste riikide mängijad osalesid nüüd meiega sarnaselt Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril. Kõik on seega praegu võrdsed.

Kas suudame Rocki selleks ajaks täistuuridel tööle panna? Aga ta ju töötab juba tükk aega nii, mängijaid aegajalt lisandub. Ega see, kui mind meeskonna juures pole, et siis nad ei tööta. Treenerid Indrek Visnapuu ja Paavo Russak näitasid juba möödunud aastal, et ega eriti vahet pole, kes seda meeskonda juhib.

Kas eelmise aasta Rock sai natukenegi lähemale oma mängutasemelt Kaunase Žalgirisele ja Vilniuse Lietuvos rytasele?

Filosoofilisest küljest võiks ju tunde rääkida, kuidas me kõik oleme inimesed ja võrdsed. Aga on ikkagi kindlad asjad, miks me nendega kunagi võrdseks ei saa. Me võime neid ühes mängus võita, võib-olla ka kaks, kuid ennast nendega kahjuks võrrelda ei saa, sest need on täiesti võrdlematud asjad.

Kui meie teeme trenni ja püüame neile järele jõuda, siis on väga vale arvata, et Žalgiris ei tee trenni ja ootab, millal me neile järele jõuame. Kogu sport liigub edasi. Meil oli mullu õnnestumisi, püüame õnnestuda ka sel aastal, kuid seda et me neile järele jõuame, seda ei ole.

Mida te ootate uuel hooajal näiteks Doroninilt, Leppikult, Paadelt?

Läbimurret. Nad peavad tõestama, et nad suudavad sajaprotsendiliselt rakendada seda, mis nende sees on. Mullu jäi erinevatel põhjustel avanemise taha asi.

Askol on ehk end kõige parem näidata, sest tema koha peale pole ka eriti kedagi. Silveril on võimalik samm edasi astuda. Marekil on kõige keerulisem, sest tema kohale on kõige suurem konkurents.

Number 3 kohale kandideerib kolm-neli meest, mistõttu sa ei saa sekunditki tagasi vaadata ega käed rüpes istuda, vaid pead tööd tegema.

Tundub, et komplekteerituselt jääb Rock sel hooajal Kalevile alla. Vananev tsenter ja vigastatud Allingu. Sellele lisaks Talts ja Paade, kes eelistavad rohkem kolme punkti joone tagant rünnata. Hädasti oleks vaja number nelja, kes võtaks lauda ja oleks võimeline korvi alt punkte tooma. Karta on, et ilma selleta võib laud ja rünnak lahjaks jääda. Kui palju olete saanud ise koondise kõrvalt tegeleda Rocki komplekteerimise küsimustega? Praegu tundub, et loodetud sammu edasi meeskond ei suuda astuda. Beard jääb kindlasti kiiruselt, liikuvuselt ja võimsuselt Cusworthile alla. Milline on teie hinnang meeskonna komplekteeritusele?

Ausalt vastates olen nüüd kahe tule vahel: kui koondise peatreenerina ütlen, et sel kohal istudes tegelesin Rockiga, saan korvpalliliidust vastu pead, kui ütlen, et ei tegelenud, saan Rockist.

Kuid muidugi ma tegelesin meeskonna komplekteerimisega, see poleks teisiti üldsegi mõeldav. Ma pole selline pohhuist, et ei tea, keda me palkame. Kogu aeg meil info liikus. Viktor Sanikidze toome siia selleks, et ta võtab umbes 10 lauda mängust.

Aga ma võin küsijale saata listi umbes kahekümne nimega, kes võiks number nelja kohal mängida. Küsija võiks sealt soovitada. Kõige madalam hinne listis olevatest meestest on umbes kolm, kõrgem kümme miljonit krooni. Seal on igasuguseid mehi: NBAst ja igalt poolt. Ma võin neid sealt kutsuda, kuid kas küsija on nõus maksma?

Hinnang komplekteeritusele? Arvan, et sel aastal tänu Meelisele (Pastak – toim), kes alustas meestega rääkimist ja meeskonna komplekteerimist juba veebruaris, ning meie kolme treeneri kaasabile – ei taha küll oma nina üles tõsta, kuid eks meiegi ole protsessi kaasatud – on komplekteerituse seis hea.

Cusworth on pikem kui Beard, kiirem ja võimsam ning jõudis rabada alati 100 protsenti ja rohkemgi. Kogemuste vastu ei vaidle. Aga Beard laskis juba Žalgirise-päevil osades mängudes jala sirgu. Rockis juba on üks mees, kes valib, millal mängib. Kui Beard leiab, et mingis mängus peaks ennast hoidma, kes siis tiimi välja veab? Talts ja Doronin võtavad lauda küll, kuid kes korvi alt punkte tooma hakkab?

Loen ennast oma alal keskastme spetsialistiks. Tunnen seda ala, olen õppinud seda ala ja kui mitmepeale selle mängija (Beardi – toim) siia tõime, siis me teame, mida temast ootame.

Planeerime hooajaks umbes 65 ametlikku mängu. Et ta kõigis neis mängudes endast 100 protsenti annaks, see polegi võimalik. Selleks on isegi mitu treenerit, kes otsustavad, keda platsile panevad. Mina ei näe asju nii mustades värvides.

See on küll halb näide, kuid miks keegi ei küsi Gert Kullamäe kohta? Ta on ka sama vana kui Tanoka, kusjuures Tanoka mängib korvi all, ehk tema vastupidavusvõime peab olema palju väiksem. Euroopa meistrivõistluste valiktsüklis oli Gert üldse kõige vanem, kuid kõik ajasid teda kabuhirmus taga. Miks keegi ei küsi, et kas Gert ei väsi?

Ma tean, mida neilt mängijatelt oodata. Kas nad peavad mängima Sillamäe Kalevi vastu 40 minutit? Ma kahtlen selles. Selleks ongi meeskonnas 15 meest. Kui Žalgirise vastu mängisime, oli Tanoka 25 minutit platsil. See näitaks, et meid aktsepteeriti, et meid võeti kui tugevat vastast.

Muidugi tahaks paljud näha, et Tanoka mängiks kogu aeg 40 minutit, et Vallo ei mängiks üldse ja Timo istuks kogu riietes ja et platsil olekski vaid viis meest, sest teised ju ei oska mängida. Sellist lähenemist ei pea mina õigeks.

Kui palju tegeldakse meeskonnas individuaalset tööd meeste tehniliste oskuste lihvimiseks. Meeles on, kuidas Cusworth eelmisel hooajal järjekindlalt korvi all üritas vasakult korvile lähema käega (so. paremaga) rünnakut lõpetada ja tihti hankis kulbi. Samas oleks vasakut ehk kaugemat kätt kasutades kindlad 2 punkti toonud. Samuti Doroninil on viskearsenal läbiminekutel suhteliselt piiratud. Tema pikkuse juures oleksid läbimurded pea takistamatud, kui ta veidi kavalamalt viskeid lõpetaks, kasvõi näiteks poolhaagiga. Mõnikord võivad sellised väiksed detailid otsustada mängu saatuse. Kui palju pööratakse sellistele nüanssidele treeningutel tähelepanu?

Hea küsimus. Aga kui võtame, et täna on 24. september ja 10. oktoobril on Eesti karika viimane mäng. See teeb 18 päeva. Selle aja jooksul peame seitse mängu, kusjuures neli päeva sõidame.

Küsin: mis ajal jagub aega individuaalsele õppele? Öösel on veel vaba aega.

Individuaalne meisterlikkus on meeste endi teha, selleks on meil olemas treenerid, meil on hommikuti aega, kuid see pole see aeg, mis pole võistkonnaga koos tegemise aeg. Kui keegi leiab, et 18 päeva ja seitsme mängu kõrvalt leida veel viis päeva individuaalseks tööks, siis mina niimoodi aega planeerida ei oska.

Kui kaugel on noorte pearaha süsteemi muutmine? Kui muutuks pearaha süsteem, läbi fondi ja üldse tasustataks noori treenereid, noortekoondistel oleks ühine platvorm ja noorte koondmeeskonnad mängiks esimestes liigades ja vähemalt Eesti kahel paremal klubil oleks korralik järelkasvumeeskond, kus tehakse sama intensiivselt tööd kui põhimeeskonnas, kas siis võiks olukorraga rahule jääda? Kui reaalsed eesmärgid need praeguses Eestis on?

Tallinna linn muudab 2009. aasta 1. jaanuarist oma pearahasüsteemi. Korvpalliliit on üks sellest, kes selle algatas, selle eest võitles ja aitas ellu viia.

Ma saan aru, et pearahasüsteem on see, mis on Eestis spordi hukatusse viinud, spordikoolid likvideeriti. Treenereid üle Eesti on umbes 3000, munitsipaalpalgal umbes 150, ülejäänud on kõik eraõigusliud ettevõtted-ühingud, kes treeneritele palka maksavad.

Küsimus, millal Eesti riik hakkab treeneritele palka maksma hakkab, tõusetus riigikogus neli aasta tagasi. Arvan, et see ei saa toimuma ka järgneva viie aasta jooksul, kuna majanduslik majandusseis seda ei luba.

Vaja oleks umbes 70 miljonit lisakrooni, et kõikide alade treeneritele palka maksta.

Mind võib-olla nähakse juba vabariigi presidendina, kuid selle eest olen väga tänulik, kuid hetkel olen Rocki peatreener, ka noortekomisjonides ja treenerite liidu juhatuses, ent meie käed jäävad lühikeseks muutmaks seda riiklikku süsteemi.

Läbi fondide toetatakse noortreenereid, seda me teeme.

Mis puudutab järelkasvumeeskond, siis meil on see olemas esiliigas, Kalevil on neid mitu. Kui palju seal tööd tehakse, ei oska ma öelda.

Meie oma süsteemis loodan, et käivitub Ülenurme keskus, et korvpalliliiduga saavutatakse kompromiss ja saadakse rahad taha ning et selles kujuneks Lõuna-Eesti keskus, nagu see on Põhja-Eestis Audentes.

Kui küsida, kui palju tuleb järgneva viie aastaga Tartust mängijaid Rocki, siis hetkel olen suhteliselt pessimistlik. Tartu noortekorvpalli tegemised on praegusel hetkel pea olematud. Ses osas olen väga kriitiline.

Kui 10 aastat tagasi oli Tartus oli väga tugev poiste ja tüdrukute korvpall ja oli üks klubi, Taba-89, siis on neid spordiklubisid viis, olukord on veelgi rohkem killustunud ja võin ühe käe sõrmedel üles lugeda need, kellest võib üldse korvpallur tulla.

Kui keegi tõestab, mitte jutuga, vaid tõeliselt tõestab, et see nii ei ole, olen nõus vabandama.

Olete öelnud, et Eichfuss ja Sokk pingile ei jää. Millist rolli näete neil uuel hooajal ning milles nad veel nõrgaks jäävad?

Nõrgaks jäävad nad veel selle poolest, et nad on veel nii noored. Neil puudub kogemus. Eesti meistrivõistluste kogemus on neil olemas, Sokul ka Balti liiga oma, kus mängis B-divisjonis keskmiselt 30 minutit kohtumises.

Mõlemad on mänginud Euroopa meistrivõistlustel kolm aastat, Sokk isegi neli. Noortekogemused on neil olemas, suure mängu oma puudub.

Ma ei kogu Rocki endale tagataskusse trumpässasid, keda vajadusel välja võtta. Meie võistkonna liikmed, kes iga päev teevad tööd ja loodetavasti teevad ka sammu tipu poole, on väljakul vajalikud.

Mida on vaja Rocki toodud noormängijatel Eichfussil ja Sokul, et tõusta Euroopa tippu?

Ma ei näe, et neil oleks midagi hirmsasti vaja. Tarvis on tööd teha ja kui on õiged nõuandjad, siis nad ka sinna jõuavad. Kuid eelkõige sõltub kõik neist endist, et kui palju nad suudavad muude asjade kõrvalt leida pühendumist ainult spordile.

Kes tahab maailmas mingil alal absoluutsesse tippu jõuda, see pühendub ka vaid sellele ühele asjale.

Oskate välja tuua mõlema mängija puhul mõne eriti tugeva külje, nende leivanumbri, firmamärgi vms, mida tulevikus vastased enne mängu karta võiksid (nagu Kullamäe kolmene)?

Kui praegu räägiksin Postimehele need tugevad küljed ära, siis on Faustol ja Kalevil väga hea lugeda, mis need on. Las nad ise spikerdavad ja uurivad.

Kas Beard oli teie esimene valik võimalikest keskmängija kanditaatidest?

Ei olnud. Selleks hetkes olime juba 15 meest läbi vaadanud. Ütlesin, et hakkasime selle nimel töötama juba enne möödunud hooaja lõppu, et kes võiks asendada Brianit, kui ta peaks ära minema.

Keda püüdsite kõige enam värvata ja kes üldse olid sõelal?

Brian Cusworthi püüdsime.

Kas olete tagantjärele rahul oma otsusega asuda Rocki peatreeneriks?

Kui ütlen, et olen, siis valetan ja kui sõnan, et ei ole, siis ka valetan. Kui keegi arvab, et see amet kerge on, siis tulge proovige. Kerge on lõuata ja sõimata. Nii heasse võistkonda tulek on aga treenerile ääretult suur väljakutse ja see pole niisama lihtne.

Eelmisel aastal oli õnnestumisi ja ebaõnnestumisi võrdselt, ka minu asju on neid, mida pidanuksin teistmoodi tegema, kuid kuna kaalusin seda väljakutset pikalt, siis õnneks või õnnetuseks olen tagasi.

Kes teie arvates Rocki eestlastest tegi eelmisel aastal teie käe all kõige suurema arenguhüppe?

Kõik on edasi läinud. Korvpallis pole võimalik, et mängime vaid ühe mehe peale. Igas mängus olid erinevad olukorrad. Tein, Kullamäe, Silver, Marek, Asko, Kristo, Vallo, kõik mängisid väga häid mänge. Ma võin kõik mehed üles lugeda. Igaühel oli oma asi, milles edasi minna.

Kui keegi oleks superedasimineku teinud, oleks ta võib-olla Madridi Realis. Oluline, et tagasi ei läinud küll keegi, seda võin julgelt öelda.

Kui suur oleks pidanud olema Rocki eelarve, et klubile vastavalt väärikas meeskond kokku panna?

Jämedalt öeldes sada miljonit krooni ehk nii 8-10 miljonit eurot, siis me räägiksime tippklassi võistkonnast.

Kui suur on Rocki eelarve?

Suurem kui möödunud aastal. Arvan, et see on lapse küsimus ja seepärast pärin vastu: kas ta teab, kui palju on isal-emal raha? Mu poeg ka ei tea, kui palju mul raha on.

Kas Siim-Sander Vene saaks järgmisel hooajal esindada Eesti korvpallikoondist? Kas sama saaks ka Sten-Timmu Sokk?

Nad oleksid juba sel aastal saanud, kui nad oleksid terved olnud. Venet lõigati kevadel ja ta ei saanud korda. Ta pidi mängima ka U-18-s, kus pidi mängima, Sokk oli paar nädalat raskelt haige. Kindlasti nad mängivad koondise eest.

Kas üks treener suudab juhendada üheaegselt nii rahvuskoondist kui ka klubi edukalt? Isiklikult tundub, et klubiline tegevus on jäetud täiesti unarusse: arvestades, et oktoobri alguses seisavad Rockil ees ülitähtsad EuroCupi kvalifikatsioonimängud, koguneb võistkond kokku alles septembri viimasel nädalal. Andke mulle teada, kas tasub tulla oktoobris saali omadele kaasa elama ja vaatama, et mehed on mänguks ettevalmistatud ja valmis andma endast 100 protsenti või tuleb otsida vabandusi, et meeskond on poolikult komplekteeritud ja vähe on saadud kokku mängida?

Oma lühikese eluea, 55 aasta jooksul pole ma kunagi laitnud, et võistkond on halvasti komplekteeritud või pole piisavalt kokku mänginud. Garanteerida, et me hästi valmis oleme, ei saa ka vanajumal.

Oleme sama valmis kui vastasedki. Vaevalt, et keegi praegu, hooaja alguses, rohkem valmis on. Teeme trenni.
Jah, võib-olla peaks peatreeneri lahti laskma, sest ta on oma klubi reetnud ja juhendanud koondist. Kuid enesekaitseks ütlen, et mul on nii head abimehed, kes mullu said minu eemalolekul ilusasti hakkama. Näen, et võistkond töötab ka ilma minu kohalolekuta. Seepärast ma mõtlengi, et miks nad mind siia tahavad.

Mäletan lapsena korvpalli vaatamas käies Rauno Pehka imelisi läbiminekuid, läbimurretega said hästi hakkama ka Indrek Rumma ja teised. Samas kui Eesti koondise mänge EM kvalifikatsiooniturniiril vaadata, siis ehk ainus, kes midagi sellist (ja ka edukalt) üritaks, oli eelpoolnimetatutega samasse põlvkonda kuuluv Gert Kullamäe. Kuhu need oskused tänapäeva korvpallis on kadunud? Kogu aeg ju räägitakse, et tuleb teravust luua, aga enamuse ajast keegi seda ei tee seda, miks?

Rauno Pehka oli ka nüüd koondise juures. Saladuskatte all ütlen, et Pehka ja Rumma on päris alguses ka minu juures mänginud. Kuid asi on kinni mängija individuaalses meisterlikkuses.

Läbimineku osaga on, jah, lapsepõlves järelikult vähe tööd tehtud ja, tõsi, kolmepunktivisete osatähtsus on meil suur. Täiskasvanute klassis on väga raske midagi muuta.

Kas te tõite Joosep Kivimäe ja Rein Raami Tartusse selleks, et nad duubli eest mängima panna? Nad võiks ju kasvõi rendile anda, kui Rock ise neid ei mängita.

Tõin nad Tartusse, sest nad käisid koolis. Kas nad seal ka praegu käivad, seda ma ei tea, sest olen kolm kuud Tartust eemal olnud. Aga ega see polnud nii, et oma Audentese õpilastele Kivimäele ja Raamile oleksin öelnud, et peate minuga Tartusse tulema.

Nad tulid siia korvpalli mängima ja kui keegi arvab, et teeme Kalevis Tanel Sokuga vahetust, võime seda mõelda, kuid leian, et nad on meile hetkel vajalikud.

Millised ootused on teil Tartu Rock Fanclubile ning teistele poolehoidjatele hooajaks 2008/2009? Kas on plaanis ka sõpruskohtumisi, sõprus mänge fännid vs. meeskond?

Suhteliselt raske oleks formaati leida: heas mõttes öeldes, kas siis meie mängime poksikinnastes ja nemad niisama? 18 päeva jooksul seitse mängu ja neli päeva sõitu on suhteliselt stabiilne kogu aasta jooksul.

Ma olen suurema osa ajast Tartus, mina olen nõus kõigiga kokku saama, rääkima. Mullu mind kutsuti ja ma käisin mõningatel üritustel.

Mängijatele peaks aga jääma natuke aega ka puhkuse tarvis. Kui aga kokkuleppele jõuame, siis miks mitte.

Aga fännid on mõnusad! Möödunud aastast mäletan korda, kus fänn tuli mu juurde ja ütles mulle väga pahasti, kuid tunnistan, et tal oli toona õigus.

Pärast koondise esimest mängu Lätiga nägin teie intervjuud. Ütlesite, et nende meestega ei saagi paremini mängida, et mehed mängisid üle oma võimete! Vaatasin seda mängu ja minul tekkis kaks küsimust: kui vastaste palliga mees on kolmese joonest meetri kaugusel, siis meie mängijad arvavad, et see mees pole ohtlik ja lasevad käed rippu ja puhkavad. Portugali mängijad karistasid sellised asjad mitmetel kordadel ära.
Kas korvpalli üldist filosoofiat ei peaks püüdma uues valguses näha? Mäng on edasi arenenud. Palliga mehele suurem surve, kiired aktiivsed käed kaitses - üritama rohkem palli mängida, mitte vaid kätega külgedel vehkida? Pärast meile visatud korvi oleks vaja pall ülikiirelt mängu panna ja üritada kiiresti vastu rünnata. Portugal oskas seda hästi, meie ei osanud seda ei kaitses karta ega ka ise kasutada?
Vaatasin olümpia korvpalli ja ameeriklased olid just nendes kahes elemendis eriti osavad - kiired käed ja kiire palli mängu panek. Need kaks elementi ei eelda tohutut kiirust ja hüppevõimet, mis on mustanahalistel ja ka meie võiksime neid kasutada. Kuna USA on valitsev olümpiavõitja, siis enam ei aita ka vabandused, et me eelistame Euroopa korvpalli jne. Loodan teilt väga põhjalikku vastust.

See kõik on täiesti õige. Me võiksime küsijaga kohad ära vahetada. Kuid korvpall seisneb peale palliga mängija vaatamist ka teiste, ülejäänud nelja vastasmängija jälgimist. Peame vaatama, kuidas on meile asi kasulikum.

Lätiga mängus tõmbasime kaitse kokku, sest vastaste kaks pikka lammutasid meid alt, tegid sealt palju pahandust.
Meil on iga mängija kohta tehtud luure, selline omaette jutt, teame neist kõigist midagi, kes kuskilt viskab jne. Kui vastaste 2.05 pikk tuleb kaugelt viskama, siis meil paraku selliseid mängijaid pole.

Korvpallist saame natuke aru ja natuke jagame seda mängu. Mulle õudselt meeldib kergejõustik ja see maailma kiireim mees, kes jookseb sadat meetrit ajaga 9,69 sekundit. Tunnen ka meie Marek Niitu. Ta on maailma kiireimaga peaaegu sarnane, ainult, et üks jookseb 2-3 sekundit teisest kiiremini. Kui ma teaksin, kuidas panna Niit jooksma ajaga 9,69, oleksin ma maailma kõige parem treener.

Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju, et ameeriklased mängivad niimoodi korvpalli. Tõesti nad teevad seda ja ma tean, et USA olümpiavõistkonnas olid isegi mõned profid sees (irooniline muie – toim).

Aga me oleme nagu me oleme, mängime üle oma võimete. Ei saa just öelda, et Eesti oleks maailma tugevaim ja rikkaim korvpalliriik. Aga võistkonda ei saa süüdistada selles, et koondisel ei läinud seekord väga hästi.

Kuidas vältida Rockis selliseid probleeme, nagu on juhtunud Eesti koondisega: üks mäng mängivad mängijad hästi, teine mäng mõni päev hiljem aga on totaalne null? Millest selline suur kõikumine Eesti mängijate puhul?

Mida kõrgem professionaal, seda väiksem on vahe ülemise ja alumise kõikumisnivoo vahel.

Miks Tanel Teini ja Gert Kullamäe kõikumised on sedavõrd väikesed? Seepärast, et nad on nii kogenud, neil on nii kõrge enesehinnang ja nad oskavad seda mängu.

Miks see Viljar Veskil nii ei ole? Sest tal praktiliselt sellised kogemused puuduvad.

Kui aga võrrelda eelmist tsüklit, siis meie kaotused olid väiksemad kui möödunud korral, ent saime võite vähem. Kumb nüüd parem on? Tegelikult ikka eelmine, kui saime võite rohkem, kuid kaotused olid suuremad.