Homme selguvad Eesti meistrid taliujumises

Kadi Parts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taliujumine.
Taliujumine. Foto: Eesti Ujumisliidu pressiteenistus

Homme, 27. veebruaril selgitatakse Taliujumise festivali Pirita Open 2016 raames välja Eesti meistrid taliujumises. Eesti meistrid selguvad 25m rinnuliujumises ning 50 ja 200m vabaltujumises.

Veel enne aga kui selguvad Eesti meistrid taliujumises saab näha meeleolukat 4x25m vabaltujumise teatevõistlust, kus mustade hobustena sööstavad taliujujaid kimbutama koondislased Pjotr Degtjarjov, Tess Grossmann, Martti Aljand ja Henri Reinsalu, kes on seadnud endale väga kõrge eesmärgi.

«Tahame ujuda üle hetkel kehtiva Eesti tipptulemuse,» rääkis Degtjarjov, kes ka 2013. aastal talisupluse festivalist osa võttis. «Tol korral jäi meil väga heast tulemusest veidi puudu, sellel aastal tahaks vigade paranduse ära teha,» ütles Degtjarjov. Hetkel on Eesti rekord 4x25m vabalt teateujumises 54,45, mis pärineb 2013 aastast.

Võistluste peakorraldaja Bruno Nopponeni sõnul on Eesti taliujumise tase väga kõrge ning kahtlemata on oodata põnevat võistluspäeva. «Eestlaste tase maailmas on väga kõrge, oleme üks tituleeritumaid seltskondi kogu maailmas. Kui 2010. aastal käisime esimest korda taliujumise MM-il, siis tõime koju 7 individuaalalade medalit ning kaks teateujumise kulda ja ka edasistel aastatel oleme oma medalisaaki tublisti kasvatanud,» rääkis Nopponen, kelle sõnul on taliujumine ala, mis kogub üha populaarsust ning sihitakse ka olümpiale jõudmist.

Kui üldiselt on taliujumine nagu ujumine ikka, siis mõned erisused on. Nopponen andis neist ülevaate:

1. Start on veest tõukest

2. Rinnuliujumises peab pealagi olema kogu ujumise vältel veepeal.

3. Krooli ujumises ei ole lubatud teha saltopöördeid.

4. Valestardi korral saab +5 sekundit trahvi aga starti tagasi ei kutsuta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles