Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mida toovad Kelly Sildarule lähiaastad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kelly Sildaru. | FOTO: Phil Ellsworth/ESPN Images
KElly Sildaru Oslo X-mängudel õhulennul. | FOTO: Tristan Shu/ESPN Images

Selleks hooajaks on freestyle-suusatajate suured võistlused läbi ning ees ootavad veel vaid mõned väiksemad jõuproovid. Kelly Sildaru osalebki lähiajal veel kahel võistlusel ja seejärel keskendutakse sellele, et tulevikus olla peale pargisõidu konkurentsis ka rennisõidus.

Täna hommikul kodumaale jõudnud Sildarud võtavad alanud nädala lõpus juba ette juba teekonna Šveitsi, kus esmalt vihutakse trenni teha ja seejärel osaleb Kelly 12. märtsil Laaxis European Freeski Openil oma trumpalal pargisõidus. Seejärel sõidetakse edasi Prantsusmaale, kus 18. märtsil on La Clusaz’s kavas SFR Freestyle Touri viimane etapp samuti pargisõidus. Võistlushooaja lõpu järel keskendutakse kaks nädalat Prantsusmaal Meribelis rennisõidule, oskuste lihvimisel saadakse abi nimekalt Prantsuse treenerilt Greg Guenet’lt.

«Praegu ei ole veel selge, kas ta saab ise ka laagris osaleda, kuid video vahendusel saame kindlasti temalt abi,» ütles Kelly treenerist isa Tõnis Sildaru. «Üritame seejärel suvel ja suve lõpus Uus-Meremaal selles vallas tööd edasi teha ning siis on näha, kuidas reaalselt tase on.»

Teada on ka kitsaskohad, millega on vaja tööd teha. Oslos mainiti rootslastest konkurentide leerist, et eestlanna oleks võimeline mäel suuremat hoogu koguma, kui tal oleks rohkem kokkupuuteid mäesuusatamise slaalomisõiduga. «Ei usu, et Oslos selle taha midagi jäi, kuid rennisõidu seisukohast on seda oskust vaja parandada ja see on valdkond, kus vajame prantslasest juhendaja näpunäiteid,» täpsustas Tõnis Sildaru.

Seega üritatakse Guenet’ abiga kiirust parandada ja  arendada ka rennisõidu tehnikat, kuna sellel alal on hüpete järel maandumine tõeline täppisteadus. «Pargisõidus on maandumiseks 20 m pikkune riba, kuid rennisõidus on selleks vaid 30–50 cm, kus on end võimalik uuesti turvaliselt maha saada,» seletas Tõnis Sildaru. «Arvestades Kelly kehakaalu on tehnika arendamine oluline.»

Järgmise hooaja esimene start tehakse augustis Uus-Meremaa Openil ja seal loodetakse pargisõidu kõrval kaasa lüüa ka rennisõidus. 2017. aasta augustis peaks just seal toimuma ka Kelly Sildaru debüüt MK-sarjas – vastavalt Rahvusvahelise Suusaliidu FISi vanusereeglitele pole see varem lihtsalt võimalik. Siis hakkab ta koguma ka punkte 2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudele pääsemiseks.

«Olümpia on meie jaoks veel kauge muusika. Pole täpselt näpuga järge ajanud, kui palju punkte oleks vaja koguda, kuid meile on öeldud, et see ei tohiks olla ületamatu takistus,» täpsustas sportlase isa. «Kui tahta mõlemat ala (pargisõitu ja rennisõitu) olümpial hästi teha, siis järgmisel hooajal tuleks rohkem keskenduda treenimisele, mitte võistlemisele. Vanematel konkurentidel on see eelis, et nad saavad hommikust õhtuni suusatada, kuid Kellyl võtab energiat ka kool.»

Järgmisel hooajal ongi 14-aastase eestlanna kõige tähtsamad jõuproovid taas Aspenis peetavad X-mängud ning ka Dew Tour. Kuigi ametlikku kinnitust veel ei ole, toimuvad arvatavasti taas ka Oslo X-mängud, kus kavva peaks tulema ka eestlanna trumpala pargisõit. Sõltuvalt arengust rennisõidus on ehk mõnel neist jõuproovidest võimalik kutse saada ka sellele alale. «Tänase seisuga on see siiski veel keeruline,» tunnistas Tõnis Sildaru.

Praegu nähakse aga vaeva ka selle nimel, et järgmisel talvel näeksid eestlased Kelly Sildarut koos oma kangete konkurentidega võistlemas ka Tallinnas. Siia soovitakse samamoodi kui Oslo võistlusel püsti panna tellingutele suur Big Airi hüppemägi. «Mõte on iga päevaga tõsisemaks läinud,» ütles Tõnis Sildaru.

Kui see võistlus Tallinnas toimuks, siis ei oleks see mingi sarja osaetapp, vaid lihtsalt iseseisev jõuproov, kuhu pääseb samuti võistlema kutsetega. «Väga paljud on Kellyt hea sõnaga toetanud ja tahaksime, et Eesti rahvas näeks teda samuti oma silmaga võistlemas, samuti tema konkurente,» rääkis Tõnis Sildaru. «Praegu tundub, et huvi võistluse vastu oleks suur. Tore oleks inimestele kaasaelamise eest midagi vastu anda.»

Praegu on peamine küsimus aga selles, millal võistlus täpselt korraldada, see aga sõltub rahvusvahelisest kalendrist. Niisiis tuleb leida sobiv kuupäev, mis ässadel vaba oleks. Lisaks on nende siia meelitamiseks vaja raha. «Kui Kelly konkurente ilusti kutsub, siis aitab ehk see ka kaasa,» muigas Tõnis Sildaru.

Tulevikus võiks sellest võistlusest edu korral välja kasvada MK-etapp. «Kunagi olid linnades peetavad Big Airi võistlused popid, ehk saavad uuesti,» lisas ta.

Väga tihti Kellyt siiski võistlemas ei näe, kuna põhirõhk tuleb panna harjutamisele. «Sel hooajal tuleb kokku kuus starti ning palju üle selle teha ei jõua. Ei saa ainult võistelda. Tuleb trenni ka teha, muidu lähevad teised lihtsalt eest ära,» rääkis Tõnis Sildaru. «Kui mõnel võistlusel peaks pargisõidu kõrval kutse tulema ka rennisõidus, siis niimoodi võib starte veidike rohkem koguneda.»

Tagasi üles