Riigikogu aseesimees ja Eesti Korvpalliliidu president Jüri Ratas avaldas täna oma tegevusprogrammi Eesti Olümpiakomitee presidendiks kandideerimisel. Tegevusprogramm koosneb üheksast peatükist ning on koos lisadega 15-leheküljeline dokument, sealjuures on olulisemad eesmärgid eraldi loeteluna välja toodud.
«Eesti Olümpiakomitee tegevus tugineb minu hinnangul kolmel võrdväärselt olulisel sambal: 1. Eesti spordi laiapõhjaline arendamine ja juhtimine; 2. sportlaste rahvusvaheline edu tiitlivõistlustel; 3. kogu ühiskonna kaasamine ja kõnetamine. EOK roll on täita rahvakeeli spordiministeeriumi funktsiooni. See tähendab senisest suurema vastutuse võtmist ning ühtlasi ka laialdasemaid võimalusi Eesti spordielu kujundamiseks,» selgitas Jüri Ratas oma programmi juhtmõtet.
Ratase on Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitanud mitmed spordiorganisatsioonid. Eelmisel nädalal teatasid avalikult oma toetusest Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Maleliit, Eesti Curlingu Liit ja Eesti Rulluisuliit. Lisaks neile on Jüri Ratase toetajate seas Lääne-Virumaa Spordiliit, Ida-Virumaa Spordiliit, Eesti Jõutõsteliit, Eesti Kepikõnni Liit ja Eesti Saalihoki Liit.
«Tänan kõiki EOK liikmeid, kes on mulle toetust avaldanud ja minu kandidatuuri esitanud. Samuti tunnustan alaliite, spordiorganisatsioone ning spordiinimesi, kellelt sain väga palju asjalike ettepanekuid ja mõtteid oma tegevusprogrammi koostamisel,» sõnas Jüri Ratas. «Olen jätkuvalt veendunud, et Eesti spordi sõlmprobleeme saame määratleda ning lahti harutada ainult ühiselt.»
Postimees avaldab Ratase programmi täismahus:
SISSEJUHATUS
Sport ja olümpialiikumine on Eesti inimeste jaoks alati üliolulist rolli täitnud. Sport on paljudele elustiil ning samal ajal oluline iseseisev majandusharu. Oleme rahvana uhked oma sportlaste saavutuste üle ning elame neile kaasa ka raskematel hetkedel. Eesti olümpiasangarid on alati pakkunud inimestele eneseusku ja innustust ning suurendanud meie rahva ühtekuuluvustunnet. Paljud tippsportlased on olnud eeskujuks ka tervislike ja karskete eluviiside poolest, meenutagem siinkohal näiteks legendaarseid maadlejaid Georg Lurichit ja Georg Hackenschmidti.
Eesti sportlased on andnud väärika panuse maailma spordiajalukku. Tänavu täitus sajas sünniaastapäev male rahvusvahelisel suurmeistril Paul Keresel, kes saavutas ühtviisi palju nii tiitlivõistlustel kui ka malemängu arendamisel ja propageerimisel. Sel suvel möödub omakorda 80 aastat Berliini olümpiamängudest, mil Kristjan Palusalu võitis maailmas esimese ja seni ainsa raskekaalu maadlejana kuldmedali nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluses. Loodame, et selles valdkonnas saame peagi veel medalilisa.
Sport pakub meile eneseteostuse võimalust juba läbi aastasadade – ka siis, kui polnud võimalik oma riigi nimel võistelda. Kõik olümpiamedalistid ning teised Eesti spordi suurkujud tõstavad meie rahva tuntust ja mainet rahvusvahelisel tasandil. Samamoodi panustavad täna kogu Eesti hüvanguks ennast tipptasemel tõestanud tegijad, noored ja tõusvad sporditähed, kõik spordiharrastajad, treenerid, kohtunikud, sponsorid, riik, kohalikud omavalitsused, ajakirjanikud ja lapsevanemad.
Meil tuleb edendada spordiliikumist ja väärtustada olümpiaideaale kogu Eestis, Ruhnu saareni välja. Maailmatasemel tippu jõudmiseks vajame kõigepealt tugevat alusvundamenti – arvukalt harrastussportlasi, pühendunud treenereid ja laiapõhjalisi treeningvõimalusi. Igast poisist ja tüdrukust ei saa ega peagi saama tippsportlast, kuid spordivaim tuleb viia iga Eesti inimeseni. Sportlik rahvas on terve ja õnnelik rahvas. Tugeva ühtehoidmise ja kaitsetahtega rahvas.
OLULISEMAD EESMÄRGID
Eesti spordielu korraldamisel ja arendamisel pean kõige vajalikumaks järgmisi tegevusi:
elukestva liikumise propageerimine nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas koostöös alaliitude, üldhariduskoolide, ülikoolide, kaitseväe ja teiste partneritega;
EOK täiskogu liikmetelt tagasiside palumine kõigi spordialade olukorra ja probleemide kaardistamiseks;
Eesti spordi arendamisse suunatud „katuserahade“ jaotamise viimine EOK pädevusse;
sotsiaalsete garantiide, väärika palga ning töötingimuste tagamine sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja kogu abipersonalile;
laiapõhjaliste treeningvõimaluste arendamine ka väiksemates omavalitsustes;
noorsportlaste sihikindel toetamine ja professionaalne treenimine, sh EOK järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ jätkamine;
teaduspotentsiaali laiapõhjaline rakendamine tippspordi arendustöös;
Eesti sportlaste parima ettevalmistuse tagamine kõigiks tiitlivõistlusteks;
treenerite koolitusel ja kutsetaseme taotlemisel ühtse süsteemi välja töötamine koostöös ülikoolide ja alaliitudega;
spordihariduse, -teaduse ja -meditsiini edendamine;
professionaalne turundus spordi ja sportlaste positsiooni tõstmiseks avalikkuse silmis ning täiendavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
mitmekülgne koostöö dopingu ja kokkuleppemängude vastu võitlemisel;
EOK liikmeskonna ja vabatahtlike igakülgne kaasamine Eesti spordielu edendamisel;
Eesti Spordi Kongressi kujundamine reaalseks töö- ja otsustusorganiks;
Kääriku, Audentese ja teiste spordikeskuste edasiarendamine;
EOK täitevkomitee liikmetele konkreetsete tegevus- ja vastutusvaldkondade jaotamine ning eesmärkide väljatöötamine tegevusalade lõikes;
EOK poolt uute valdkondlike komisjonide ja töögruppide moodustamine;
tulemusliku koostöö arendamine riigi, kohalike omavalitsuste ning erasektoriga;
Eesti Olümpiakomitee arengukava koostamine ja elluviimine;
spordi toel Eesti rahvusvahelise tuntuse ja maine tõstmine.
1. EESTI SPORDIELU KORRALDAMINE
Eesti Olümpiakomitee on võtnud oma missiooniks spordi- ning olümpialiikumise arendamise ja kaitsmise. Põhikirjaliste eesmärkide hulka kuuluvad nii tippspordi saavutusvõime tõstmine kui ka spordi- ja liikumisharrastuste laiendamine kogu rahva seas. Mida rohkem on meie ühiskonnas spordiharrastust, seda laiem ja tugevam on vundament, mis omakorda suurendab võimalust maailma tippu jõudmiseks. Samuti aitab sportliku elu- ja mõtteviisi levimine vähendada koormust tervishoiusüsteemile.
Seatud eesmärkide edukaks täitmiseks peab EOK tegevus minu hinnangul tuginema kolmele võrdväärselt olulisele sambale:
Eesti spordi laiapõhjaline arendamine ja juhtimine;
sportlaste rahvusvaheline edu tiitlivõistlustel;
kogu ühiskonna kaasamine ja kõnetamine.
EOK ei tohi muutuda elitaarseks organisatsiooniks, vaid täitma jätkuvalt ka endise Eesti Spordi Keskliidu ülesandeid ja funktsioone. Ta peab võtma senisest suurema vastutuse ning ühtlasi saama ka laialdasemad võimalused Eesti spordielu kujundamiseks. See eeldab pikaajalise tegevusstrateegia välja töötamist ja realiseerimist ning senise spordi rahastamise mudeli täiustamist. EOK igapäevane töö, kohustus ja ülesanne koostöös spordiliitudega on ka noortespordiga tegelemine ja panustamine. EOK kujunegu rahvakeeli spordiministeeriumiks.
Spordi arendamine vajab laiapõhjalist koostööd ja tihedat suhtlust Eesti Olümpiakomitee, kõigi selle liikmete, rahvusvaheliste organisatsioonide ning Eesti avaliku ja erasektori esindajate vahel. Kindlasti peab lõppema pidev spordialade vastandamine rahastamise ja treeningvõimaluste rajamise osas. Eesti vajab tugeval tasemel treenereid, harrastajaid ja väärtuslikku eeskuju pakkuvaid tippsportlasi kõigil aladel. Iga EOK liige – nii füüsiline kui ka juriidiline isik – on Eesti Olümpiakomiteele ja Eesti spordile vajalik.
2. TIPPSPORT, OLÜMPIAMÄNGUD, TIITLIVÕISTLUSED
Tipptasemel sportlased on alati eeskujud nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eesti Olümpiakomiteel tuleb anda jätkuv panus meie sportlaste konkurentsivõime tagamiseks. Üheaegselt on olulised tipptasemel treeningvõimalused ja treenerid, motiveeriv ja eneseteostust võimaldav toetuste süsteem ning igakülgne meditsiiniline tugi.
Minu meeskonna põhilised eesmärgid tippspordi arendamisel:
Kääriku spordikeskuse väljaarendamine terviklikuks olümpiakeskuseks;
koostöö täiustamine ja edasiviimine Audentese Spordikooliga;
laiapõhjaline spordialade toetamine ja arendamine;
spordiklubide ja -koolide aktiivsem toetamine ning nõustamine;
EOK otsustusõiguse suurendamine tippspordi rahastamisel;
aktiivne töö seniste sponsorite hoidmisel ja uute toetajate leidmisel;
tippsporti suunatavate ressursside suurendamine;
läbi tippspordi saavutusvõime tõstmise Eesti rahvusvahelise tuntuse ja maine parandamine;
noorsportlaste jätkusuutlik toetamine;
EOK järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ jätkamine;
sportlaste meditsiinilise ja psühholoogilise teenindamise laiendamine ja süvendamine;
tippsportlastele sotsiaalsete garantiide tagamine sportlaskarjääri jooksul ja selle järel;
koostöö tippsportlaste kui ühiskondlike eeskujude ja koolitajatega pärast sportlaskarjääri lõppu;
Eesti teaduspotentsiaali laiapõhjaline rakendamine tippspordi arendustöös;
sportlaste igakülgne toetamine Rio de Janeiro 2016. aasta suveolümpiamängudel;
põhjalik ettevalmistus Pyeongchang 2018. aasta taliolümpiamängudeks ning Tokyo 2020. aasta suveolümpiamängudeks;
edukas esinemine noorte olümpiamängudel ja Euroopa noorte olümpiafestivalidel;
Eesti sportlaste parima ettevalmistuse tagamine kõigiks tiitlivõistlusteks.
3. SPORDIHARRASTAJATE ARVU SUURENDAMINE
Toetun siinkohal Georg Lurichi enam kui 100 aasta vanustele õpetussõnadele: „Minule näib aga, et see iga hästi kasvanud inimese kohus on selle eest hoolt kanda, et ta jõuetuks, nõrgaks ja tahtmise jõuta ei jääks, et ta keha vaimu kohane oleks! Kui ka mitte alati terves kehas terve vaim ei ela, siis peaks ometi terve vaim terves kehas asuma.“
Vajalikud tegevused spordiharrastajate arvu suurendamiseks:
elukestva liikumise propageerimine nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas;
laiapõhjaliste treeningvõimaluste arendamine ka väiksemates omavalitsustes;
interaktiivse kaardirakenduse loomine EOK kodulehele, et inimesed saaksid lihtsa vaevaga ülevaate oma kodukoha ja teiste piirkondade treeningvõimalustest;
üldrahvalike spordiürituste toetamine ja kaaskorraldamine;
aktiivne koostöö üldhariduskoolidega sportlike eluviiside ja mitmekülgse tervisekasvatuse edendamisel;
kooli kehalise kasvatuse tundide osakaalu suurendamine ja laiapõhjalisemaks liikumisõpetuseks arendamine;
kehalise kasvatuse õpetajate täiendkoolituste toetamine tunni taseme tõstmiseks;
õuesõppe propageerimine tervisliku õppimis- ja liikumisvõimalusena;
ujumisõppe süvendamine lasteaedades ja koolides;
koostöös alaliitudega spordiinventari seisukorra parendamine koolides, et ükski tulevane olümpiavõitja ei jääks sirgumata puuduliku spordivarustuse tõttu;
koostöö tihendamine Eesti Koolispordi Liiduga noorte tervislike eluviiside kujundamisel;
laste ja noorte spordimotivatsiooni süsteemi väljatöötamine;
aktiivsem koostöö maakondlike spordiorganisatsioonidega noorte ja täiskasvanute spordivõimaluste parandamisel;
koostöö kaitseväega ajateenijate spordiharjumuste süvendamiseks ja treeningvõimaluste laiendamiseks;
Eesti Olümpiakomitee kujundamine spordiharrastajate soovidele ja vajadustele paremini vastavaks.
4. TREENERID, ÜLIKOOLID JA SPORDITEADUS
Treeneri panus sportlase kui inimese kujundamisel on hindamatu. Ta on Õpetaja ja eeskuju nii noorele ja alles väljakujunevale lapsele kui ka kogenud tippsportlasele. Treeneril on juhendatavatega vastastikku usalduslik side ja koostöö. Edukas treener on lisaks erialasele kompetentsile ka mitmekülgsete teadmistega meditsiinis, psühholoogias ja paljudes teistes inimese (sportlikku) arengut puudutavates valdkondades. Treenerikutse ja -õpivõimalused ülikoolis nii bakalaureuse kui ka magistriõppes on väga olulised tasemete taotlemisel. Nii kehakultuuri kui ka rekreatsiooniõppe üliõpilane peab saama võimaluse lisaks akadeemilisele haridusele läbida ka treeneri kutseõpe.
Sporditeaduse arendamisel ja treenerite toetamisel pean oluliseks järgmisi samme:
koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning spordialaliitudega treenerite ettevalmistamisel riikliku koolitustellimuse vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine;
treenerite kutsetaseme tõstmine koostöös ülikoolide ja alaliitudega;
kõrgharidusega treenerite osakaalu suurendamine;
treenerite koolitusel ja kutsetaseme taotlemisel ühtse süsteemi välja töötamine koostöös ülikoolide, alaliitude ja haridus- ja teadusministeeriumiga;
sporditurunduse õppeaine osatähtsuse suurendamine suuremate ülikoolide õppekavadesse, et arendada ja laiendada professionaalsel tasemel sporditurundust;
treeneritele, kohtunikele ja kogu abipersonalile väärika palga, töötingimuste ning sotsiaalsete garantiide tagamine;
sportlastele ja treeneritele osakoormusega õppe võimaluste laiendamine;
sporditeaduslike rakendusuuringute aktiivsem läbiviimine koostöös ülikoolidega;
spordihariduse osakaalu ja võimaluste suurendamine üldhariduskoolides;
sportlaste ja treenerite elukestva õppe edendamine;
spordimeditsiini teaduspõhine arendamine;
sportlase tervisest ja treenitusest, organismi geneetilistest ja füsioloogilistest eeldustest lähtuva uurimissuuna arendamine.
5. SPORDITURUNDUS
Väga olulisel kohal spordi, sh tippspordi arendamisel on sporditurundus. Edukas turundus tagab sportlastele ja spordiorganisatsioonidele avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ning seeläbi aitab kaasa ka rahastamise kasvule. See on üks peamiseid huvisid erasektori toetusotsuste tegemisel ning tõenäoliselt mõjutab ka avaliku sektori eraldisi. Meie sportlased ja spordialad on ära teeninud kõrgema ja jätkusuutlikuma rahastamise.
Eesti Olümpiakomitee roll on tagada turundusalase pädevusega inimeste koolitamine, sisutootmine ja sisu viimine tarbijani. EOK peab andma tugeva panuse alaliitude, klubide ja sportlaste turundamisele, sest nad vajavad suuremat nähtavust eeskätt olümpiamängude ja teiste suuremate võistluste vahelisel ajal. See on periood, kus tehakse suurem osa kulutustest.
Viimasel ajal on väga kiirelt muutunud meediaruum ning EOK-l tuleb ajaga kaasas käia. Traditsiooniliste tele- ja raadiokanalitele on lisandunud väga palju uusi spetsiifilisi kanaleid ja sotsiaalmeediaväljundeid. See kõik tähendab, et väga suurt hulka ühiskonnast pole võimalik enam tabada traditsiooniliste meetoditega. Sport peab olema nähtav kõikides kanalites ja olema huvitav ning kütkestav, et sotsiaalmeedias kanduks info edasi omal jõul.
EOK peab võtma juhtiva rolli sisu tootmisel. See tähendab nii otseülekandeid spordivõistlustelt, reportaaže ja ka temaatilisi intervjuusid. Spordileht oli väga hea idee ning sisukas väljaanne. Spordilehe hing tuleb taaselustada ning sisu toimetada spordisõpradeni uute ja moodsamate meediakanalite kaudu.
Koostöös partneritega tuleb EOK-l anda oma panus kõigi spordialade meediakajastuse suurendamiseks. Kui me suudame tõsta spordi fookusesse ka võistlustevälisel ajal, suureneb sponsorite nähtavus ning kasvab ka avalikkuse teadlikkus.
Eesti Olümpiakomitee peab toetama oma liikmeid turunduses ja kommunikatsioonis. Seeläbi tõstame spordi väärikale positsioonile avalikkuse silmis ning kaasame täiendavaid rahalisi vahendeid sportliku ettevalmistuse jaoks. Samamoodi on oluline meie olümpiasangarite ning Eesti spordiajaloo mitmekülgne tutvustamine noorte ja täiskasvanute seas.
6. KOOSTÖÖ RIIGI JA KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA
Spordi jätkusuutlik rahastamine on minu hinnangul selgelt riigi keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste kohustus. Ühiselt tuleb tagada vajalikud treeningvõimalused ning treenerite, kohtunike ja sportlaste sotsiaalsed garantiid. Sport ei tohi muutuda jõukate inimeste privileegiks suuremates tõmbekeskustes, vaid peab olema kättesaadav igaühele. Seda enam, et väga suur osa Eesti olümpiasangareid pärinevad just nimelt väiksematest maakohtadest.
Koostöös riigi ja omavalitsustega taotlen allolevate eesmärkide täitmist:
Eesti spordi arendamisse suunatud niinimetatud katuserahade jaotamise viimine EOK pädevusse;
riigiettevõtete poolne aktiivsem panustamine Eesti spordielu arendamisse ja nende turundamine läbi spordi;
spordi stabiilse ja laiapõhjalise rahastuse tagamine kõigis omavalitsustes;
sõltuvalt regionaalsetest vajadustest uute spordikoolide ja -klubide rajamine, et treenerid saaksid tegeleda oma põhitööga ning ei peaks muretsema juriidiliste küsimuste ega sotsiaalsete garantiide pärast;
kohalike omavalitsuste ja riiklike spordiobjektide toetamine, väljaehitamine ning arendamine;
mitmepoolne koostöö Audentese ja Kääriku spordikeskuste arendamisel;
spordihariduse, -teaduse ja -meditsiini edendamine;
erasektori kaasabil universaalsete spordiväljakute rajamine piirkondlike spordivõimaluste laiendamiseks.
7. VÕITLUS DOPINGU JA KOKKULEPPEMÄNGUDEGA
Sport ja olümpialiikumine on oma olemuselt inimesi ja rahvaid ühendav. Nii aktiivses sporditegevuses kui spordi juhtimises tuleb järgida ausa mängu põhimõtteid. Tugev enamus spordiinimesi teeb oma igapäevast tööd missioonitundest, mitte majandusliku heaolu või tuntuse saavutamise nimel. Igasugune ebaausa konkurentsieelise tekitamine läheb lubamatult vastuollu olümpia- ja ausa spordi ideaalidega. Dopingu kasutamise ja vahendamise osas peab kehtima nulltolerants. Seisame koostöös alaliitude, spordiorganisatsioonide, riigi, kohalike omavalitsuste ja Eesti Antidopingu sihtasutusega puhta spordi eest.
Samamoodi tuleb mitmekülgselt koostööd tehes võidelda kokkuleppemängude vastu. Tegemist on ebaeetilise ja üldjuhul ebaseadusliku kasu teenimisega sportlaste ning spordifännide arvelt. Üksikute hoolimatute meeste ja naiste tegevus mõjub laastavalt tervete spordialade ning tippspordi mainele laiemalt. Olen arvamusel, et nn insaideritel ei ole üldse eetiline sporditulemustele panustada.
Eesti Olümpiakomitee ei saa sporditulemusi moonutavate tegevuste juures jääda passiivsesse seisu. Talle kuulub juhtroll ausa ja olümpiaideaalidele vastava spordi arendamisel.
8. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
Eesti spordi edendamisel pean oluliseks teguriks laiapõhjalist rahvusvahelist koostööd kogemuste ja võimaluste vahetamiseks ning tegevusväljundite avardamiseks. Eeskätt puudutab see koostöö spordivaldkonna korraldamist, treeningmetoodikaid, treeningulist praktikat, treeneritöö õpet, sporditurundust ja võistluste läbiviimist. Pean igati loomulikuks, et Eesti sportlastele oleksid avatud maailma parimad treening- ja võistlusvõimalused.
Rahvusvahelise koostöö peamiste partneritena pean silmas teiste riikide rahvuslikke olümpiakomiteesid ja spordiliite, Rahvusvahelist Olümpiakomiteed ning rahvusvahelisi spordiorganisatsioone.
9. EOK ORGANISATSIOON JA LIIKMESKOND
Eesti Olümpiakomitee peab eeskätt vastama ühiskonna ning oma liikmete ootustele ja vajadustele. Tal tuleb ajada Eesti spordi asja laiemalt, seista kõigi spordialade eest. See tähendab igapäevast panustamist Eesti spordielu arengusse, strateegiliste alusdokumentide väljatöötamist ning nende rakendamist. EOK presidendi ülesanne on luua professionaalne ja pühendunud meeskond ning olla ise vajalike muudatuste ja uuenduste eestvedajaks.
Eesti Olümpiakomitee peab keskenduma järgmistele võtmetegevustele:
EOK liikmeskonna igakülgne kaasamine ja toetamine;
koostöö edendamine ja vedamine riigi, kohalike omavalitsuste ning erasektoriga;
spordirahastuse süsteemi uuendamine, sh „katuserahade“ jaotamise viimine EOK pädevusse;
seniste sponsorite hoidmine ja uute toetajate leidmine;
aktiivne koostöö kõigi ajakirjanike ja meediakanalitega;
EOK tegevuste aktiivne kajastamine sotsiaalmeedias, sh Facebookis;
Eesti spordi ja sportlaste järjepidev turundamine nii sotsiaalmeedias, traditsioonilises meedias, spordiüritustel kui ka kõigis teistes kanalites;
tulemuslik koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega;
nõustava mõttekoja loomine presidendi ametikoha juurde;
vabatahtlike kaasamine Eesti spordielu arendamisse;
interaktiivse kaardirakenduse loomine, et inimesed saaksid tutvuda erinevate piirkondade treeningvõimalustega;
igale täitevkomitee liikmele konkreetse tegevus- ja vastutusvaldkonna jaotamine;
konkreetsete eesmärkide väljatöötamine tegevusalade lõikes;
täiendavate valdkondlike komisjonide ja toimkondade moodustamine ning neile väärikate kõneisikute leidmine. EOK vajab vähemalt alljärgnevaid komisjone:
o regionaalkomisjon – spordi regionaalselt tasakaalus arengu tagamiseks;
o noortespordi komisjon – noortepordi arendamiseks ja edasiviimiseks;
o treenerite komisjon – treenerite toetamiseks ja nende töökorralduslike küsimuste täiustamiseks;
o õiguskomisjon – juriidiliste küsimuste lahendamiseks ja vajalike seadusandlike initsiatiivide väljatöötamiseks;
o eelarvekomisjon – EOK rahaasjade kontrollimiseks ja suunamiseks;
o koolituskomisjon – koolituste süsteemi täiendamiseks;
o kohtunike komisjon – kohtunike tasustamise ja teiste töökorralduslike küsimuste lahendamiseks;
o sportlaskomisjon (olemas) – sportlaste huvide esindamiseks;
o tippspordikomisjon (olemas) – tippspordi arengu edendamiseks;
Eesti Olümpiakomitee arengukava koostamine ja elluviimine;
EOK täiskogu liikmetelt tagasiside palumine kõigi spordialade olukorra ja probleemide kaardistamiseks;
spordiinimestele, endistele tippsportlastele ja veteranidele ürituste korraldamine;
70. aasta vanusepiiri kaotamine EOK füüsilisest isikust liikmete puhul, et kaasata väärtusliku elu- ja töökogemusega inimesi Eesti spordielu arendamisse;
koostöös liikmeskonnaga vajalike ettepanekute väljatöötamine spordiseaduse ja teiste õigusaktide kaasajastamiseks;
Eesti Spordi Kongressi kujundamine reaalseks töö- ja otsustusorganiks;
rahvusvaheliste koostöösidemete arendamine.
LÕPPSÕNA
Tänan kõiki Eesti Olümpiakomitee liikmeid ja spordiinimesi, kes on andnud suure panuse käesoleva programmi koostamisel. Olen kohtunud sadade spordihuvilistega ning saanud selge kinnituse, et meie spordielu arengule elatakse kaasa kogu Eestis. Samuti ollakse kõikjal valmis spordielu hüvanguks ise aktiivselt panustama.
Tegevusprogrammis on käsitletud nii pikaajalisi strateegilisi küsimusi kui ka konkreetseid probleeme. Mitmed teemad ei kuulu Eesti Olümpiakomitee ainupädevusse ning loomulikult pole võimalik Eesti spordi sõlmprobleeme üleöö lahendada. Samas pean esimese sammuna vajalikuks peamiste murekohtade ja väljakutsete selget sõnastamist ning pikaajaliste sihtide seadmist. Oluline on spordiainelise rahvusvahelise koostöö korraldamine. Soovin koos oma meeskonnaga anda endast parima õiges suunas edasiliikumiseks.
Eesti Olümpiakomitee president ja kogu juhtkond peab olema vajalike muudatuste eestvedaja ning läbirääkija. Samal ajal ka vahendaja Eesti spordiorganisatsioonide ja võimuesindajate vahel. Soovitud tulemusteni jõudmiseks vajame aktiivset suhtlust ja koostööd Eesti Olümpiakomitee liikmeskonna, riigi, kohalike omavalitsuste, erasektori ning rahvusvaheliste organisatsioonidega.