Maadluses on harjumuspärane, et üks võistleja on punases trikoos ja teine tumesinises. Nii tekib tihti olukord, kus maadleja peab pooletunnise vahega kaks matši, aga trikood on eri värvi ja tavapublikul on sportlasi raske eristada. Eesti maadlushuvilised tunnevad Epp Mäe ja Heiki Nabi kaugelt ära, aga konkurentidega on juba oluliselt keerulisem. Pealegi pole punane Eesti rahvusvärv ja näiteks kergejõustikus või korvpallis ei tuleks kõne allagi, et meie koondislased oleks üleni punases dressis.
Ent viimasel ajal on ka maadluses jää liikuma hakanud. Veebruari lõpus võttis rahvusvaheline alaliit vastu trikoode uued määrused, nende järgi võib suuremas osas riietuseseme ise disainida, peamine, et mõned elemendid oleks kas punast või sinist värvi. Osa koondisi on seda võimalust ka kasutanud, näiteks Ungari ja Bulgaaria vormid on päris huvitavad.
Kas lähiajal võiks ka Eesti koondis saada omanäolised trikood? Esialgu siiski mitte. «Oleme seda teemat arutanud, aga kõige enam määrab siiski maksumus. See tasuks ennast ära suuremate tellimuste puhul, aga väikeses mahus uute trikoode tegemine pole rahaliselt otstarbekas. Pigem jäävad uuendused suurte riikide pärusmaaks ja meie jätkame veel mõnda aega vanade vormidega,» ütles Eesti Maadlusliidu peasekretär Antti Lepik.