Eesti jalgpallikoondis sai osa Katari muinasjutust

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Khalifa Internationali nime kandev jalgpallistaadion Kataris.
Khalifa Internationali nime kandev jalgpallistaadion Kataris. Foto: SCANPIX

Eesti jalgpallikoondis pani eile lõppevale aastale punkti, kui Dohas jäädi 0:2 alla 2022. aasta MMi korraldajale Katarile. Samas saadi osa väikeriigi muinasjutulistest võimalustest.



Pindalalt Eestist neli korda väiksem, kuid rahvaarvult umbes samasse suurusjärku jääv Katar mängis eestlased sõpruskohtumises kindlalt üle.

«Võib öelda, et parem meeskond võitis. Ise ei suutnud ära lüüa, kuid samal ajal löödi meile kaks ilusat väravat. Vähemalt ei kaotanud mingite plätserdustega,» võttis koondise peatreener Tarmo Rüütli mängu kokku ning kirjeldas Uruguays sündinud, kuid Katari esindava Sebastian Soria kahte väravat. «Ka meil oli paar võimalust, millest me heal päeval oleksime ka osa ära löönud. Kuid pall ei püsinud eriti meie käes. Ei olnud just parim esitus.»

Kui võrreldes Hiina mänguga olid koondisega liitunud Küprosel klubijalgpalli mängivad Andres Oper, Artur Kotenko ja Ats Purje, siis viimast ei saanud Rüütli siiski kasutada, kuna Purje polnud veel taastunud viimasest liigamängust. Oper ja Kotenko olid ülendatud algkoosseisu, kuid tavapärasest Eesti põhirivistusest oli asi siiski kaugel.

«Lootsin ikkagi võistkonnalt paremat esitust, esimesest poolajast eriti. Meeskonnas polnud sellist enesekindlust. Tehti paar söötu ja siis anti pall võitluse peale,» rääkis peatreener. «Teine poolaeg oli meie poolt parem, kuid vastased olid selgelt paremas füüsilises vormis.»

Asjade sellises seisus pole midagi üllatavat, sest mitmel Eesti koondise mängijal on parasjagu kahe hooaja vaheline paus ja paljudel pole seetõttu olnud ka mängupraktikat.

Katar valmistub samal ajal koduväljakutel toimuvateks Aasia meistrivõistlusteks, mis algavad jaanuaris. Samas seisus oli Eesti mäletatavasti ka mullu, kui aasta lõpus kohtuti Aafrika meistrivõistlusteks valmistuva Angolaga, kuid toona õnnestus eestlastel teenida 1:0 võit.

Kui Eesti koondisel jäi sel korral aastalõputurneel värav löömata (laupäeval kaotati 0:3 Hiinale) ja oma puurist tuli välja võtta viis palli, siis peatreener leidis, et noorematele mängijatele oli selline ettevõtmine vajalik.

«Paljud mehed said lähedalt näha ka tõelist jalgpallielu. Mina ei kahtle selliste mängude vajalikkuses ning selles tuleb näha positiivset,» põhjendas Rüütli. «Pole vaja pipart mängida, tuleb võtta olukorrast välja nii palju, kui annab.»

Koondise peatreenerile jätsid võimsa mulje Katari võimalused, mängupaigad ja infra­struktuur, mis on juba 11 ja pool aastat enne MM-finaalturniiri väga heal tasemel.

«Staadion oli meie mõistes mega. (Mäng toimus Khalifa Internationali nime kandval staadionil, mis renoveeriti 2005. aastal ning mahutab nüüd 50 000 pealtvaatajat – toim.) Pole midagi imestada, et neile MM anti, treeningtingimused on siin muinasjutulised,» kirjeldas Rüütli. Samal staadionil, kus eile müttasid Eesti jalgpallurid, pidasid umbes kuu aega tagasi sõpruskohtumise Argentina ja Brasiilia rahvuskoondis.

«Kogu see kogemus rikastas maailmapilti. Väljakul oli muru nagu vaip,» lisas Rüütli.
Kui enne aastalõputurneed oli võimalus, et Eesti koondis lõpetab aasta positiivse bilansiga, siis sel aastal peetud 13 mängust teeniti siiski vaid kolm võitu, võideldi välja neli viiki ning tuli vastu võtta kuus kaotust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles