Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestlaste suusatalv: üksikud punktid, haigused ja soovimatus teha koostööd

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Peeter Kümmel. | FOTO: Nordicfocus

Suusatalve kokkuvõttes vaatavad eestlastele vastu kurvad numbrid. MK-sarja punkte teenisid kaks murdmaasuusatajat ja kolm kahevõistlejat, kuid kõik need olid üksikud, justkui üle noatera 30 parema hulka pääsemised. Suusahüppajad jäid sootuks nullile. Viimaste talvede valguses pole tegemist üllatusega – pigem peegeldab see kõik juba mõnda aega Eesti suusatamises valitsevat olukorda.

Sprinter Peeter Kümmel sai MK-sarjas üheksa punkti ja oli kokkuvõttes 127., Raido Ränkeli kontosse jäi kuus silma ja 136. koht. Hooaja eel rääkis Kümmel soovist jõuda tagasi sprinterite niinimetatud kuuma gruppi, kuid mõistagi jäi see nii nappide punktide juures püüdmatuks unistuseks.

«Kahjuks tulid tervisehädad peale just siis, kui jõudsin hooaja parimasse vormi,» nentis Kümmel. Parima vormi saavutas ta hooaja lõpus. Esmalt jõudis ta Lahtis punktidele ja lootis tänavuse MK-sarja viimastel etappidel Kanadas tõusta kõrgemale, kuid tervis vedas meest alt ning Kanadas jäid isegi kotid lahti pakkimata. Sellega oli hooaeg sisuliselt lõppenud, nädalavahetusel aitas ta hädaabi korras vaid oma koduklubi Eesti meistrivõistluste teatesõidus.

Kuigi süvaanalüüsi pole veel toimunud, oli Kümmelil hooaja ebaõnnestumise põhjused selged. «Jäin liiga palju kinni eelmisesse hooaega,» selgitas ta. «Ikka tahad ju teha asju, mis on edu toonud, kuid tegelikult tuleb treeninguid muuta ja sellega keha ärritada. Järgmisele hooajale mõteldes tuleb uuendused kindlasti sisse viia!»

Kogenud suusamehena ei sattunud Kümmel Lahtis teenitud punktidest vaimustusse ja tunnistas, et hooaega tervikuna need kindlasti ei päästnud. Tõsi, ta on selgelt Eesti suusatamise esinumber, kuid sellega kogu hiilgus ka piirdub.

«Aasta oli lihtsalt selline, et ma ei suutnud teha tulemusi, mida soovisin,» nentis Kümmel ja lisas, et vaatamata kõigele kavatseb ta jätkata koostööd treener Christof Schmidiga. «Minu jaoks on treener rohkem innustaja ja vajadusel pidurdaja ning inimene, kellega saan asju arutada ja analüüsida. Sellega tuleb ta hästi toime.»

MK-sarjas mahtusid Kümmeli ette 31 norralast, aga ka 17 venelast, 13 rootslast ja 11 soomlast. Kümmeli sõnul on norralaste ülevõim mõjunud halvasti kogu maailma suusatamisele. «Ka teiste riikide suusatajatel on norralaste pärast mast maas,» märkis ta. «Lõputult see muidugi niimoodi ei kesta.»

Probleemid tervisega olid lõppeval hooajal paljude Eesti suusatajate komistuskiviks. Sisuliselt terve hooaeg läks probleemidega võitlemise nahka Aivar Rehemaal ja Karel Tammjärvel. See oli ka põhjus, miks nad ei startinud näiteks pühapäeval Eesti meistrivõistlustel kuninglikul 50 km distantsil.

Veidi positiivsemalt saab hooajale tagasi vaadata tänavu oma karjääri esimesed MK-punktid teeninud Ränkel. «Raido sõitis kõige rohkem MK-sarja etappe ning, arvestades elu esimesi punkte, võib rahule jääda. Rahul võib olla ka noorte meeste, Marko Kilbi, Andreas Veerpalu ja Alvar Johannes Aleviga. Nemad tegid kindlasti arengus sammu edasi,» hindas murdmaameeste hooaega viimast nädalat ametis olev Eesti Suusaliidu peasekretär Jaak Mae.

Kahevõistluse MK-sarjas jõudis tänavu punktikohale koguni kolm eestlast, kuid saak tervikuna jäi napiks. Kristjan Ilves ja Han Hendrik Piho teenisid mõlemad seitse punkti ja jagavad hooaja kokkuvõttes 54.–55. kohta, Kail Piho kontos on kolm punkti ja 57. koht. Kokku on tänavuses MK-sarjas punktisaajaid 59.

«Punktisaak jäi tõesti kõhnaks, vähemalt mõned korrad rohkem võinuks meie poisid ikka punktidel olla,» nentis kahevõistluse koondise koordinaator Tambet Pikkor, kes põhikohaga on Ilvese juhendaja. Kahevõistlejate hooaja säravaima saavutuse eest hoolitseski Ilves, kes sai juunioride MMil pronksi.

«Meie endi ja Eesti kahevõistluse jaoks tervikuna oli see oluline saavutus. See näitas, et oleme ikka pildil,» märkis Pikkor. «Kristjan oli enne aastavahetust juba päris heas vormis, kuid jaanuari külmade ajal olime Soomes treeningulaagris ja võib-olla sai seal liiga tehtud. Pärast ei saanud me enam korralikult trenni teha ja hooaja keskel uut põhja laduda.»

Pikkori hinnangul algavad Eesti kahevõistluse koondise hädad sellest, et õiget koondist enam polegi. Lõppeva hooaja eel kippus iga mees harjutama eraldi. Vennad Pihod olid Norras, Karl-August Tiirmaa Soomes ja Ilves Eestis. Paraku ei suutnud neist keegi endale valitud seltskonnas märgatavalt areneda.

«Meie koondist viiks edasi see, kui ühtne punt oleks jälle koos – see tuleks jälle tagasi saada,» leidis Pikkor. «See saab võimalikuks siis, kui tekib treener, keda kõik sportlased usaldavad ja usuvad. Eestlaste hulgas sellist meest pole, välismaa treeneri jaoks pole aga alaliidul raha.»

Hoopis nukker on seis suusahüpetes. Martti Nõmme tiirles küll MK-sarja karussellis, kuid punktikohtadele ei jõudnud. Saavutuseks oli juba seegi, kui tal õnnestus murda kvalifikatsioonist päris võistlusele.

Nõmme ja ülejäänud nii-öelda tegevsuusahüppajate tegelikku taset näitasid Eesti meistrivõistlused. Kaks aastat tippspordist eemal olnud Kaarel Nurmsalu võttis seal Nõmme ees ülekaaluka võidu.

Tagasi üles