Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas Eesti jalgpallikoondis muutub veel kaitsvamaks?

Lisatud galerii

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

«Rünnakul on meie võtmemängija Konstantin Vassiljev ja vajame tema ümber mängijaid, kes aitaksid tal kõik oma parimad omadused välja tuua. Seega vaatame kõigi mängijate võimekust pressingut teha, ründes teravusi tekitada ja kaitsesse tagasi töötada,» selgitas Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson mängijate kaasamise peamist põhimõtet.

Kui EMi valiktsükkel oli Eesti jaoks edukas just kaitseliini tegutsemise koha pealt, siis septembris algaval MMi valikturniiril oodatakse sinisärkidelt teravamat tegutsemist rünnakutel. Pehrssoni käigud näitavad samas endiselt, et kõige alus on kaitse. Vähehaaval on ta poolkaitsesse lülitanud väga tugeva kaitsetaustaga mehed: kui kõigepealt kasvatas rootslane poolkaitsjateks Karol Metsa ja Ken Kallaste, siis järgmise mehena liigub ühe liini võrra vastaste väravale lähemale Nikita Baranov.

Sisuliselt algas suurem MM-valiksarjaks ettevalmistus eile. Kuigi jaanuaris mängis Eesti Abu Dhabis ka Rootsiga, olid seal paljud põhimehed puudu. Sellel neljapäeval Norra vastu ja järgmisel teisipäeval Serbia vastu näeb Lillekülas aga koondise parimat esindust. Puudu on vaid vigastatud Ats Purje.

Nikita Baranov. Foto: Tairo Lutter

FC Flora põhikeskkaitsja Baranov on Pehrssoni sõnul varemgi treeningutel poolkaitses tegutsenud. «Me proovime teda mängueelsetes trennides keskpoolkaitsjana ja seejärel vaatame, kas saaksime teda samal positsioonil ka neljapäeval kasutada,» rääkis Pehrsson. «Ta on alates eelmisest suvest olnud Eesti meistriliiga parim jalgpallur ja paistis silma ka tänavuse hooaja eel. Minu arvates on ta Eesti 11 parima mängija seas, kuid keskkaitsjatena tahan ma ka edaspidi kasutada paari Ragnar Klavan – Enar Jääger. Baranovil on hea platsinägemine ja sööduoskus, seega usume, et ta võib keskpoolkaitsjana koondisele kasulik olla.»

Baranovil on hea platsinägemine ja sööduoskus, seega usume, et ta võib keskpoolkaitsjana koondisele kasulik olla.

Võimalik, et kaitsvate poolkaitsjatena alustavadki Norra vastu Mets ja Baranov. «See tähendaks, et meil oleks väljakul veel rohkem kaitsvat jõudu. Mitte et Ilja Antonov ja Aleksandr Dmitrijev kaitses kehvad oleks, ka nemad on sellel positsioonil väga head,» selgitas Pehrsson. Ta lisas, et Baranovi ja Metsa duo mõjutaks ka teiste väljakul viibivate meeste ülesandeid, näiteks äärepoolkaitsjate liikumised oleks tavapärasest erinevad. Lisaks annaks nende meeste koos kasutamine Eestile lisajõudu standardolukordades.

Kui arvestada, et koondises on äärepoolkaitsjana tegutsenud ka kaitsja Taijo Teniste, siis pole võimatu, et neljase poolkaitseliini moodustavadki vaid kaitsjad (Teniste, Baranov, Mets ja Kallaste), kelle ees mängivad Vassiljev ja üksik tipuründaja.

Eesti koondise esmaspäevane treening. Foto: Sander Ilvest

Lisaks Baranovi poolkaitsesse liigutamisele tegi Pehrsson veel mõne üllatava käigu. Koguni üheksa mängijat saabus koondise juurde valitseva Eesti meistri FC Flora ridadest, kes tänavust Eesti meistriliiga hooaega pole alustanud kuigi veenvalt. Keskkaitsjana on sinisärkide juurde kutsutud terve eelmise hooaja tipuründajana tegutsenud Joonas Tamm. Esimest koondisekogemust püüab samuti Floras keskkaitsjana tegutsev Madis Vihmann. Kusjuures kumbki mees pole tänavu klubis kindlaks põhimeheks kerkinud.

«Ma ei pelga, et nad on vähe mängida saanud. Baranov on Floras põhikeskkaitsja ning Vihmann ja Tamm jagavad temast üle jääva mänguaja,» ütles Pehrsson. Varem koondiseringi kuulunud Igor Morozov ja Vladimir Avilov jäid seekord välja. «Tamm ja Vihmann on praegu lihtsalt paremad. Samas on mul väga hea meel, et Igor tagasi väljakul on,» rääkis rootslane. Pärast pikka mängupausi liitus Morozov talvel Levadiaga.

Kuigi EMi valikturniiril Eesti põhiründajaks kerkinud Ats Purje ravib vigastust, on sellel positsioonil pilt üllatavalt hea. Nimekirjas on tagasi viimati juunis Soome vastu mänginud Henri Anier, kes on Šotimaal Dundee Unitedis taas hea vormi leidnud. Pehrssoni sõnul kavatseb ta tipuründes kasutada ka Sergei Zenjovi, kes on koondise eest ka äärepoolkaitses mänginud. «Selles laagris on ta ründaja. Ma pole jõudnudki talle seda veel rääkida, kuid meil seisab õhtul ees personaalvestlus. Lisaks võib ründes mängida ka Rauno Sappinen. Tulevikku silmas pidades näen teda ründava poolkaitsjana, kuid praegu on sellel positsioonil Vassiljev kindel number üks. Täna on ta tipuründesse aga huvitav ja teistsugune valik.»

Henri Anier on üle pika aja tagasi koondises. Foto: Sander Ilvest

Kuigi Pehrsson plaanib ka mõnda väiksemat eksperimenti, siis üldises plaanis läheb Eesti nii Norra kui ka Serbia vastu mängima parimas võimalikus koosseisus. «Kuigi tahame laagri jooksul näha mängijaid erinevates rollides, on kõige tähtsam meeskonna areng. See tähendab, et Norra ja Serbia vastu mängib üsna sarnane koosseis. Tahame võimalikult vähe muutusi teha ja samal ajal kaks võimalikult head esitust pakkuda.»

Rauno Alliku on üks üheksast koondisesse kuuluvast FC Flora mängijast. Foto: Sander Ilvest

Sõprusmängud:

24. märtsil, kell 19 Eesti–Norra (Lilleküla staadion)

29. märtsil, kell 19 Eesti–Serbia (Lilleküla staadion)

Tagasi üles