Kuigi meeste maailma esireket Novak Đoković avaldas äsja arvamust, et mehed peaksid tennises naistest rohkem auhinnaraha saama, on just tennises – kus liiguvad suured rahad – püütud naiste ja meeste võrdset kohtlemist au sees hoida. 1973. aastal oli US Openi turniir esimene spordivõistlus maailmas, kus mehed ja naised said võrdse auhinnaraha. Viimane suure slämmi turniir, mille auhinnafond võrdsustati, oli Wimbledon, kus see korrektuur tehti alles aastal 2007.
Võrdsustamisele on olnud ka vastuseisu. Üks levinud vastuväiteid on, et naised mängivad suure slämmi turniiril kahe setivõiduni, samas mehed peavad võitma kolm setti.
Kergejõustikus maksti naistele meestega võrdset auhinnaraha esmakordselt aastal 1995. Selsamal aastal liikusid sama rada iluuisutajad. Londoni maratonil on võitjate auhinnaraha samaväärne olnud aga alates 1981. aastal peetud esimesest võistlusest.
BBC 2014. aasta uuring tuvastas, et 35 spordialast 25 maksavad naistele ja meestele auhinnaraha võrdselt. Ebavõrdsust esines mõnel jalgrattavõistlusel (ka Tour de France), samuti näiteks nooleviskes, golfis, squash’is, snuukris ja suusahüpetes.
Golfi suurturniiril The Openil ehk Suurbritannia lahtistel valitseb üks suuremaid erinevusi: meeste auhinnafond on 1,15 miljonit naela, naistel aga 298 000 naela. Snuukri MMil on erinevus aga lausa üüratu, meestel 300 000 naela ja naistel 1500.
Eraldi teema on pallimängualad, kus samadel turniiridel erinevad auhinnad meestele ja naistele tohutult. Näiteks MMi võitjameeskond teenis 35 miljonit dollarit, naiskond aga kaks miljonit.