Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas «ajudopingust» saab järgmine võimas relv tippspordis?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Inimese aju. | FOTO: AFP / Scanpix

Sellest, et aju kontrollib inimorganismi toimimist füüsilise pingutuse ajal (ja seab ka piire, et inimest kaitsta), on teadlased ammu aru saanud, nüüd otsitakse võimalusi mõjutada ajutegevust, et tippsportlase keha suudaks veelgi rohkem. Et aju «ütleks» näiteks Tour de France'i ajal ratturi jalgadele, et «te pole veel väsinud».

Keelatud ja lubatud võtete ja ainete kasutamise piir tippspordis muutub aina hägusemaks, viimastel aastatel on lisandunud üks sootuks uut liiki abivahend – «ajudoping»: suusahüppajad suudavad teha pikemaid õhulende, jalgratturid sõita kiiremini ja kauem, ilma väsimust tundmata.

Väidetavalt võimaldab seda kõike aju stimulatsioon, mis pole küll veel keelatud võtete nimekirjas, ent tekitab üha enam vastakaid arvamusi. See võimaldab arendada kiirust, jõudu, vastupidavust, tasakaalu.

Sportlane paneb trenni ajaks pähe spetsiaalse seadeldise, mis saadab ajukoore kindlasse osasse (sinna, mis mõjutab füüsilist liikumist – M. G.) elektrilisi impulsse. Asja mõte on selles, et treenides saadab aju lihastesse pidevalt signaale. Stimulatsioon võimaldab neid impulsse tugevdada ja rohkem sünkroniseerida, misläbi suudab sportlane näiteks jõutrennis igast kordusest rohkem kasu saada.

Kui peamiselt on meetodit uuritud meditsiinis, et haigusi ja vigastusi ravida, siis nüüdseks on see sporti jõudnud. Kasutajad ja mõistagi ka sääraste seadeldiste tootjad väidavad, et sellest on suur abi, teised ütlevad, et suurt efekti pole.

USA murdmaasuusa- ja lumelaualiit katsetas hiljuti koostöös Californias asuva tippsportlastele mõeldud Halo Neuroscience keskusega üht sellist seadeldist (Halo Sports) oma suusahüppajate peal neljal korral nädalas kahe nädala jooksul ja enda sõnul saadi suurepäraseid tulemusi, vahendab teadusajakiri Nature.

Pooled hüppajatest said stimulatsiooniteraapiat, teine pool sai platseebo-protseduuri. Need, kes said päriselt stimulatsiooni, parandasid oma hüppe äratõukejõudu 70 protsenti ning koordinatsiooni 80 protsenti.

«Kui inimene midagi õpib, toimuvad ajus füüsilised muutused,» selgitas uuringut läbi viinud teadlane Matthew Phillips. «Stimulatsiooniga on võimalik ajus tekkivaid ühendusi tugevdada, kui need kindlatesse kohtadesse suunata,» rääkis Phillips.

Neuroplastika on aju võime kohaneda muutustega ehk aju on võimeline uusi asju õppima, stimulatsioon ulatab sealjuures abistava käe. «Õppimise mehhanism on sama nagu ilma stimulatsioonita, me vaid võimendame seda,» lisas ta. Tema sõnul olid stimulatsiooni saanud suusahüppajad ka oma tulemustes teistest stabiilsemad.

Toimib või ei toimi?

Teadusajakirjas Journal Nature avaldatud Halo Sportsi seadmega tehtud uuringu kohta ütles Berendson-Alleni aju-uuringute keskuse neuropsühholoog Dylan Edwards, et ajul ja inimkehal on ressursse, mida me ei suuda ise kasutada, ja selline stimulatsioon võib saada uueks võimsaks relvaks spordis. «Selle kasutamist ei ole võimalik kuidagi kindlaks teha ja kui see tõesti mõjub, on tekkinud uus probleem, mis peaks muretsema panema,» ütles Edwards.

Austraalia teadlane dr Jared Cooney Horvath on skeptiline. Ta rääkis news.com.au vahendusel, et ta pole näinud mingit tõestust, et selline stimulatsioon tulemusi annaks.

«Tehtud uuringud on lahedad, ent minu uuringute kohaselt pole sel mingeid tulemusi. Ma ei usu, et see töötab. Samas, kui sportlane tahab selle seadeldise endale pähe tõmmata, andku minna. Arvatakse, et kui teatud aju osa täpselt stimuleerida, saab tulemusi parandada. Samas on teadlased juba 16 aastat seda teemat uurinud ja mingeid veenvaid tulemusi ei ole,» rääkis Melbourne’i ülikoolis töötav Horvath. «Samas, kui see tõesti toimiks, oleks see efektiivsem kui veredoping,» lisas teadlane.

Teises uuringus tegid Suurbritannia teadlased katseid jalgratturitega ja Kenti ülikooli sporditeadlane Lex Mauger leidis, et aju stimuleerimine vähendas ratturite jalgades väsimust ja nad suutsid kauem sõita. Samalaadseid uuringuid on tippratturite peal tehtud ka Red Bulli treeningukeskuses.

Sellise meetodi kasutamise miinuseks on liiga vähesed katsetamised sportlaste peal ning pole ka selge, milline mõju on stimulatsiooni pikaajalisel kasutamisel. Samas on ka neurostimulatsiooni kasutamise suhtes skeptiliste teadlaste sõnul selge, et selle arendamisega tegeletakse just spordis üha rohkem.

Lisalugu

Esimese «ajuvõimla» avamine

USAs Marquette’is avati hiljuti maailma esimene «ajuvõimla» – NeuroTraineri keskus. Selle eestvedaja dr Jeff Nyquist on aju treenimist uurinud kümnendi jagu ja on jõudnud veendumusele, et aju on rohkem treenitav, kui seni arvatud.

«See on umbes nagu «Matrixi» filmi kohtumine jõusaali personaaltreeneriga. Meil on kummikattega põrandad ning mõned tavalise treeningsaali vahendid, ent lisaks neile ka virtuaalreaalsuse neuroteaduslikke tehnoloogiaid,» kirjeldab Nyquist.

NeuroTrainer aitab sportlastel treenida keskendumist, vaimset tugevust ning aitab väidetavalt isegi vältida peapõrutusi. «Viimasel kümnendil on toimunud ajuteaduses suur läbimurre, on hakatud paremini mõistma neuroplastikat ja saadud aru, et aju on tegelikult väga sarnane lihasega ja seda on võimalik samamoodi treenida,» lisas Nyquist.

Tagasi üles