Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Põnevad küsimused seoses jalgpallikoondisega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti jalgpallikoondise mängijad. | FOTO: Tairo Lutter

Septembris algavaks 2018. aasta MM-valiksarjaks valmistuv Eesti jalgpallikoondis on kogunenud sel aastal esimest korda täiskoosseisus, et täna võõrustada Norrat ja järgmise nädala teisipäeval Serbiat. Nagu igapäevaelus on muutused elu tavapärane osa, juhtub nii ka jalgpallikoondistes.

Kuna valikmängudeni on aega, siis on veel võimalik eksperimenteerida. Eesti koondise juhendaja Magnus Pehrsson on andnud mõista, et ta kavatsebki mõningaid asju katsetada. Postimees vaatas eelseisvatele matšidele ette ning heitis pilgu küsimustele, mis sügist silmas pidades pakuvad põnevust.

Kas keskkaitsjad lapivadki endise murekoha?

Aastaid küsiti murelikult, mis saab koondisest, juhul kui Aleksandr Dmitrijev jalgpallisaapad varna riputab. Tarmo Rüütli käe all oli Dmitrijev lõhkuva poolkaitsjana asendamatu ning kahjuks ei paistnud toona noori mängumehi, kes oleksid võimelised seda kohta täitma.

Koondise praegune peatreener Magnus Pehrsson armastab väljakule saata korraga kaks kaitsvat poolkaitsjat ja seetõttu tuli tal hakata ka probleemiga tegelema. Nii edutati keskkaitsja Karol Mets väljakul positsiooni võrra ettepoole ning kaasati koosseisu Ilja Antonov. Endiselt on tegija ka Dmitrijev, kuid Pehrsson on otsustanud nüüd keskväljal proovida ka FC Flora keskkaitsjat Nikita Baranovit. Kui Baranov saadetaksegi poolkaitsjana väljakule, siis on huvitav näha, kuidas ta selles rollis hakkama saab ja kuidas sujub tema koostöö koondise üheks tugitalaks kerkinud Metsaga.

Koduklubides keskkaitsjatena mängivate 22-aastase Metsa ja 23-aastase Baranovi kasutamine keskväljal ei pruugi olla aga ka päris lõplik lahendus. Arvestades, et koondises tegutsevad praegu põhikeskkaitsjatena 31-aastane Enar Jääger ja 30-aastane Ragnar Klavan, võivad kaugemas tulevikus Baranov ja Mets moodustada koondises hoopis keskkaitsepaari ja praegune mängukogemus kulub ka siis marjaks ära.

Kui edukas süsteem ehitatakse Vassiljevi ümber?

2016. aasta EM-valiksarjas suutis Eesti koondis oma kaitse väga korralikult lukku keerata, kuid rünnakul jäädi väravate löömisega hätta. Rünnakul on aastaid Eesti koondise liider olnud Konstantin Vassiljev, kes tüüris sinisärgid 2012. aasta EMi play-off’i, ja 21 väravaga on ta ülekaalukalt kõige resultatiivsem tegevmängija Eesti koondises.

Aastate jooksul on teda rahvusesinduses proovitud samuti erinevatel positsioonidel, kuid seni on Vassiljev alati tõestanud, et ründajana tegutsedes on ta kõige efektiivsem, ja just sellele kohale on ta Pehrssoni käe all ka pidama jäänud. Nüüdsel koondise kogunemisel tunnistas eestlaste juhendaja, et poolkaitses tuleb väljakule saata just sellised mängijad, kes aitaksid Vassiljevil hiilata, sest väravate löömise võti peitub just seal. Järgnevad kaks mängu peaksid näitama, kas sügist silmas pidades suudetakse selline koosseis leida.

Millisesse rolli tõuseb Rauno Sappinen?

Eelseisvaks kaheks kohtumiseks Norra ja Serbiaga on noorima väljakumängijana rivistuses FC Flora ründeliider, 20-aastane Rauno Sappinen. Kui veel mullu kuulus Sappinen tihtilugu A-koondise eelnimekirja, kuid lõpuks jooksis ta väljakule ikkagi U21 tiimi ridades, siis nüüd on Sappinen põhikoondise ridades, kuigi samal ajal on U21 meeskonnal kavas EM-valikmäng.

Seega on suutnud Sappinen viimaste laagritega tõestada oma võimekust mängida A-koondise ridades. Näiteks tema eakaaslane Frank Liivak kuulub ka sel korral U21 esinduse ridadesse.

Arvestades, et Sappinen on kaasatud A-koondisesse, võib eeldada, et talle leitakse ka mänguaega. Mängijaomadusi arvestades oleks Sappineni jaoks kõige loomulikum mängujuhi positsioon, kuid see roll on teatavasti täita Vassiljevil. Seega on huvitav näha, kas emma-kumma kohtumise lõpus sekkub Sappinen mängu just Vassiljevi asemel või antakse talle enese näitamiseks võimalus hoopis ründajana.

Mida näitavad värsked «välismaalased»?

Käimasolevaks koondisetsükliks said esmakordselt välisklubi juurest Eestisse tulla Artur Pikk ja Ken Kallaste. Kui mängulises aspektis viimase koondise kogunemisega võrreldes meeste tasemes kindlasti hüppelist arengut pole toimunud, siis pakub huvi, kas muudatusi on mentaalse poole pealt.

Nii Kallaste kui ka Pikk paistavad hea kaitsetegevuse kõrval silma ka rünnakul, eelkõige seal saabki näha, kas klubivahetus on andnud n-ö vaimse tõuke ja väljakul tegutsetakse senisest julgemalt ja enesekindlamalt.

Kas Henri Anier taastab endise positsiooni?

Pehrssoni peatreeneritoolile asumise ajal oli koondise algkoosseisus tipuründaja koht Henri Anieri pärusmaa, kuid mänguaja kokku kuivamine koduklubis ja vigastus tähendas, et eelmise aasta teises pooles polnud Anieril rahvusesinduse juurde enam asja.

Viimati juunis Soome vastu väljakule jooksnud ründaja on nüüd koondises tagasi. Korralikud esitused Šotimaa kõrgliigas tähendavad, et ründaja saab kindlasti oma võimaluse. Kas Anier kerkib kohe tagasi ka algkoosseisu või eelistatakse tipuründajana kasutada hoopis Sergei Zenjovi?

Edaspidi on tipuründaja kohale oodata aga suuremat konkurentsi, kuna sel korral jääb mängudest trauma tõttu kõrvale Ats Purje. Lisaks on vigastatud ka 17-aastane Mattias Käit, kes avaldas Pehrssonile muljet jaanuarikuises mängus Rootsiga.

Tagasi üles