Superstaarist aastaga eikellekski

Ilja Kovaltšuk Foto: Mikhail Metzel/Mikhail Metzel/TASS

Pime veebruarikuine varahommik Peterburis. Äsja Jaroslavlist saabunud rongist astub välja pealtnäha tavaline mees, kapuuts peas, spordikott seljas. Sellest, et tegemist pole siiski lihtsalt järjekordse rongisõitjaga, annab aimu vaid talle vastu tulnud ajakirjanik ja kaameramees. Mees pole jutualdis ning ajakirjaniku palvele anda intervjuu ta ei reageeri. Kaamera saadab teda veel siiski, kui ta jamahoonest väljub ja mööda tänavat edasi sammub, kuid lõpuks loobutakse ning nukral mehel lastakse minna oma teed.  

Kümme kuud varem. Seesama mees, uisud jalas ja Peterburi SKA kirjaga mänguvorm seljas, saab oma kätte Venemaa ihaldatuima sporditrofee, Gagarini karika, tõstab selle peakohale ja toob kuuldavale võimsa võiduhüüde, millega ühinevad koheselt kõik samasugust vormi kandvad mehed. See mees on tšempion, superstaar, kangelane.

Ilja Kovaltšuk, just tema oli peategelane mõlemas kirjeldatud hetkes, on ere näide spordimaailma karmusest. Täna oled sa kõikide poolt imetletud superstaar, meeskonna kapten ja liider, homme aga eikeegi – mees, kellelt on võetud kapteni staatus ja sisuliselt meeskonnast välja heidetud.

Kovaltšukiga juhtunu on tänavu varakevadel olnud Venemaa spordimeedias vaieldamatult kõige enam kõneainet pakkunud teema. Arvamused liiguvad seinast seina, kuid kõlama on jäänud seisukoht, et riigi hokile väga palju andnud meest ei tohiks nii alandavalt kohelda.