Sirgeks rääkimata lood Eesti judos

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäev lennujaamas: kingiks saadud lillekimp Aleksei Budõlinit naeratama ei pannud.
Pühapäev lennujaamas: kingiks saadud lillekimp Aleksei Budõlinit naeratama ei pannud. Foto: Eero Vabamägi

Olukord Eesti judos paneb kõrvaltvaataja kukalt kratsima. Kõik asjaosalised soovivad spordialale justkui head, aga samal ajal käib üksteisele kaigaste kodaratesse loopimine. Nii väidab vähemalt üks osapool. Teine kinnitab: «Saame kokku ja räägime asjad sirgeks!» Selle plaani kiidab kõrvaltvaataja igal juhul heaks.

Grigori Minaškin tuli Euroopa meistrivõistlustelt tagasi pronksmedaliga ja oli silmanähtavalt õnnelik. Kui jutt läks Eesti judo hetkeseisule, vajus mees näost ära ja tunnistas: «Judoliidul ei ole huvi, et ma teeks häid tulemusi. Ma ei taha nimesid nimetada, kuid kõik saavad aru, kellest ma räägin. Mul pole usku sellesse alaliitu.» Ta jätkas: «Judoliidus on inimesi, kes kasutavad iga võimalust, et mind selja tagant rünnata. Nad ainult kritiseerivad meie tööd Alekseiga (koondise peatreener Aleksei Budõlin – toim). Nad lihtsalt segavad meie koostööd.»

Arvamused põrkuvad peamiselt raha jagamise osas. Budõlin näeb asja oma mätta otsast; alaliidu juhatusel eesotsas president Aavo Põhjalaga on olukorrast oma arusaam.

Vastuolud Eesti judos pole midagi uut: kui Budõlin sai 2013. aastal peatreeneriks, teatas koondise endine juhendaja Põhjala, et tema ei usu uude filosoofiasse. Aasta hiljem kerkis 29 aastat Eesti judokoondist juhendanud Põhjala omakorda alaliidu presidendiks. Sellest ajast alates on mehed pidanud justkui koostööd tegema, kuid nagu selgub, on mitu asja jäänud selgeks rääkimata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles