Eestis harrastab ragbit hinnanguliselt sadakond inimest. Ala arengu peamiseks probleemiks on taristu puudumine, mis omakorda välistab noorte pealekasvu. «Kõige nooremad, kes ragbi juurde jõuavad, on umbes 16-aastased,» tunnistab Eesti ragbiliidu president Ragnar Toompere.
Ragbigeograafia on Eestis tegelikult lai: mängijaid tuleb nii Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast kui ka Märjamaalt. Kaks meest on koondise juurde tulnud ka Espoost. «Sealses tiimis on pool mängijatest eestlased. Peaaegu kõik Soome kolinud Eesti ragbimehed satuvad sinna mängima,» räägib Toompere.
Kuna Eestis ragbijuuri sisuliselt pole, mängivad ala arengu juures suurt rolli välismaalased. Näiteks Tartu kogukond peab tänama Erasmuse programmi ja välistudengeid, kes aitavad Lõuna-Eesti ragbit elus hoida.
Suure sammu teeb järgmisel hooajal edasi Tallinna Kalevi ragbimeeskond, kes asub mängima Soome kõrgliigas. Kui seni mängiti Balti karikale ja saadi hooaja jooksul teha kuus mängu, siis Soome meistriliiga toob kaasa juba kümme matši. «Suurem osa neist peetakse Helsingi ümbruses, kuid kolm meeskonda on ka kaugemal Soomes, näiteks Jyväsküläs.»
Tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et Eesti ragbi saaks päris oma kodu. Hipodroomi tulevik on tume ja kinnisvaraarendus sööb legendaarse spordiplatsi lihtsalt ära. Muude staadionite üürihinnad käivad aga lapsekingades Eesti ragbile üle jõu. «Me ei saagi noori ragbi juurde kutsuda, kui meil pole päris oma 60 x 100 meetri suurust platsi,» tunnistab Toompere.