Eesti ratastoolivehkleja kerkis EMil kaheksandaks (1)

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratastoolivehklemise võistlused Prantsusmaal. Foto on illustreeriv
Ratastoolivehklemise võistlused Prantsusmaal. Foto on illustreeriv Foto: SCANPIX

Eesti ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglov saavutas Itaalias toimunud Euroopa meistrivõistlustel kaheksanda koha, jäädes napilt alla kaotusteta Euroopa meistriks tulnud Venemaa sportlasele.

Ratastoolivehkleja treeneri Alexander Laryushini sõnul said ootused ja eesmärgid võistlustel täidetud. «Me valmistusime võistlusteks väga tõsiselt ning vaatamata sellele, et Alekseil on väga vähe võistluskogemust, õnnestus meil näidata väga head tulemust,» ütles Laryushin.

Eesti sportlane saavutas Euroopa meistrivõistlustel õiguse vehelda finaalvõistlusel, kus ta vehkles nelja tugevaima hulka pääsemise eest. Štšeglov kaotas siiski Venemaa ratastoolivehklejale Dmitri Beljaevile. «Vene vehkleja osutus tugevamaks ning lõpparvestuses sai ta võistlustel ka kuldmedali ilma ühtegi kaotuseta. Vehklemine niivõrd tugeva ja kogenud vastase vastu ainuüksi on juba väga hea kogemus meie sportlase jaoks,» lisas Laryushin.

Võideldes mitmekordse maailmameistri Aleksander Logutenko vastu kaotas Eesti vehkleja napilt tulemusega 4:5. «See on samuti omamoodi näitaja. See tähendab, et me saame vehelda maailmameistriga nagu võrdne võrdsega,» sõnas Laryushin. Kokku võttis Euroopa meistrivõistlustest  ratastooli vehklemises osa 15 riiki.

Ratastoolivehkleja Aleksei Štšeglovi jaoks olid Euroopa meistrivõistlused kõigest teiseks rahvusvaheliseks võistluseks. 2015. aastal võttis ratastoolisportlane osa Ungaris toimunud maailmameistrivõistlustest, kus saavutas toona 13. koha.

«Meie eesmärgiks on ratastoolivehklemise populariseerimine ja arendamine Eestis. See on muidugi keeruline ülesanne, sest teel saavutuste poole puutuvad ratastoolisportlased kokku mitmete probleemidega, sh ka olmemuredega - puudu on eritranspordist, treeningruumid ei ole ratastooli inimeste jaoks väga mugavad, mis samuti takistab treeninguid,» kirjeldas  treener Alexander Laryushin. Ta märkis samuti, et ka ratastoolis vehklejate arv võiks Eestis olla märgatavalt suurem, sest ala sobib erivajadustega inimestele väga hästi.

Eesti ratastoolivehklemise seni kõrgeimaks saavutuseks on maailmakarika pronksmedal 2012. aastal. Kõrge koha vehkles tol korral Eestile välja  narvalanna Natalja Horenkova.

Narvas tegutsev vehklemisklubi Florett on Eestis ainuke, kus saavad treenida ka erivajadustega ratastoolivehklejad ning kus on olemas kogu vajalik varustus ala harrastamiseks.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles