Suveolümpiamängude medalitabelid annavad päris hea ülevaate eri riikide spordi tugevusest. Tõsi, näiteks Soome sport on Eesti omast mitu korda mitmekesisem, kuigi medalite arvus suuri erinevusi pole. Ent suuremate riikide puhul on see hea võrdlusmaterjal. Postimees heitis pilgu ajalukku ning statistikaportaali Gracenote abiga ka augustis algavale Rio de Janeiro olümpiale. Selgus, et viimase 10–15 aasta jooksul on medalitabelis toimunud olulisi muutusi, samas kui osavõtvad riigid on enam-vähem samaks jäänud.
Põhja-Korea tõuseb, Venemaa mandub
Polnud üllatus, et kaotajate seas on Venemaa, kelle spordi pahupool on viimase aasta jooksul tugevalt esile kerkinud. Võitjate seas tulid esile aga hoopis ootamatumad nimed. Muide, Eesti saab Riost Gracenote’i hinnangul ühe medali: Epp Mäe maadleb naiste raskekaalus (–75 kg) välja pronksi.
Võitjad
Põhja-Korea
Paariariik Põhja-Korea pole spordis nii heal järjel kui tunduvalt rikkamad lõunanaabrid, aga totalitaarsete režiimide jaoks on olümpiamedalid ikkagi auasi. Viimaselt kuuelt suveolümpialt on kogutud vähemalt neli medalit, aga augustiks ennustatakse neile rekordilist kümmet autasu, sealhulgas viit kulda.
Ei pea olema selgeltnägija, et Põhja-Korea trumpe kindlaks teha: tõstmine, sportvõimlemine ja vabamaadlus. Ida- ja Lõuna-Aasia riikidele omaselt ollakse tugevad ka lauatennises. Ühtegi rahvusvahelise mõõtmega staari neil pole, sest nimetatud alad ei tooda kuigi palju kuulsusi ka teistes maades.