Audentesest, pikkadest ja noorte võimalustest

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga / Maks & Moorits vs Audentes
Valga / Maks & Moorits vs Audentes Foto: Rein Säinas

Pikkade korvpallurite põud ei kummita üksnes Eesti koondist – sama probleemi ees seisab ka meistriliigas osalev ning noorte korvpallurite taimelavaks nimetatud Audentese spordikooli meeskond. Tsentri positsioonile kõlblikud mängijad lõpetavad kooli, järgmistes aastakäikudes pole aga keskmängijaid juurde tulemas. See tekitab aga küsimuse, kas meeskond, mis pole komplekteeritud tõelise meeskonna kombel, on üldse noortele piisavalt arendav.

Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul tegeletakse aktiivselt sellega, et meistriliigas mängimiseks tsenter palgata. Ideaalis võiks see olla mõni Audentese lõpetaja – kuluaarides on räägitud pärnakast Heivo Parrolist –, kuid välistatud pole ka täiesti süsteemivälise mängija toomine. Kõik selle mängijaga seotud kulud jääksid korvpalliliidu kanda, kuid see oleks ka loomulik.

Olgu lahendus milline tahes, kindel on see, et noori, kes on Audentesesse läinud heas usus, et saada tipptasemel mängijaks sirgumiseks vajalikku õpetust, ei tohi jätta mängima vaid tagameestest koosneva meeskonnana. Jah, individuaalse meisterlikkuse arendamiseks on noorteklassides praktiseeritav, viie mängija kolmese joone taga hoidmise stiil sobiv, kuid selles vanuses peavad nad õppima mõistma ja mängima ka nii-öelda päris korvpalli.

See aga tähendab, et kõik positsioonid on täidetud ning kõik noored saavad tegutseda väljakul just sellel kohal, kus nad hakkavad mängima ka tulevikus. Kuidas muidu õpivad tagamehed – näiteks Ron-Arnar Pehka või Kristjan Kullamäe – kasvõi pikkadele söötma?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles