Täna kell 18.06 lõpetas ultratriatleet Rait Ratasepp Eesti ultrakatsumuse teise ala, 900 km rattasõidu, millest 653,13 km läbis ta halbade ilmastikutingimuste tõttu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia laboris rattapukil. Praeguseks on katsumus kestnud 57 tundi ja 4 minutit. Pärast väikest unepausi alustab mees viie maratonidistantsi, 211 km jooksmisega.
Ultrakatsumuse esimese ala, 19 km ujumise, läbis Rait Tartus Arctic Sport spordiklubis ajaga 6 tundi ja 51 minutit.
Ratasepp alustas rattasõitu õues, läbides 246,87 km distantsil Tartu-Valga-Võru-Tartu. Lausvihm ja tugev tuul ning sellest lähtuv soojuskadu, riiete vahetus- ja kuivatusvõimalused sundisid plaane ümber mängima. Rattadistantsi ülejäänud osa, 653,13 km läbis ta rattapukil.
Ratasepa sõnul oli lõpp eriti pingeline, sest turi ja tuhar olid jäigast rattaasendist kehale oma jälje jätnud, kuigi jalgades oli jõud hea: «Iga kell oleksin eelistanud rattasõitu välitingimustes. Pukil sõita ei ole kergem ega mugavam, samuti ei saavuta sisetingimustes ka soovitud kiirust, mis omakorda venitas rattadistantsi läbimist mitu tundi edasi. Igatahes on see katsumus andnud mõistetele «raskus» ja «tahtetugevus» täiesti uued tähendused.»
Pärast rattadistantsi kaalus Raitu Tartu Ülikooli doktorant Silva Suvi ning meditsiinilabori Synlab laboriarst Anneli Raave-Sepp tegi kiire terviseülevaate ning verevõtja võttis nagu peale ujumist 21 erineva vereanalüüsi näitajad, et anda Ratasepale ülevaade, kuidas keha seni katsumusele mõjunud on ning kas toitumisega saab vajadusel keha turgutada.
Ratasepp suundub nüüd koju, kus teda ootab füsioterapeut Timo Müür, kes enne unepausi tema skeletilihaskonna üle vaatab.
Ratasepa hinnangul võiks uneaeg enne jooksu jääda nelja tunni ringi: «Jooks on kolmest alast kõige raskem, sest see raputab keha ja lõhub jalgu kõige enam. Kindel on see, et pärast esimest maratoni on jalad jooksuga juba liiga suure koormuse saanud ja pikast unest ei tule enam midagi välja.»
Sportlane rääkis, et 211 km jookseb ta koos saaterattaga Tartu lähiümbruses ja mitte ülearu kaugel kodust, sest tal puudub kogemus, mis tunne on joosta pärast sellise mahuga sportimist ja ärkvelolekut ning võimalus väikese uinaku tegemiseks ja aja mahavõtmiseks võiks koguaeg käepärast olla.
Ratasepp on reede hommikust alates, esimese kahe ala läbimise ajal maganud kahes jaos kokku 2 tundi ja 20 minutit.
Toitumine
Ratasepa menüüs olid esimese päeva külmas ja vihmas sõites esikohal soojad ja pika imendumisega süsivesikud (täistera pasta ja -riis), rasvasemad pähklid. Sisetingimustes sobis enim mahlane arbuus ja erinevad puuviljad, marja-šokolaadibatoonikesed What a Fruit? ja Frooshi smuutid.
Välisel rattasõidul olnud soe tee meega on asendunud rohke vee ning Arctic Sport ja Tailwind spordijoogiga, mille sekka vahelduseks ka RC Cola ja apelsini mahla CellFoodi tilkadega. Kogu toit ja jook on toetusmeeskonna poolt grammitäpsusega kaalutud ja vihikusse kirja pandud. Tartu Ülikoolis toimub hiljem toitumispäeviku ja kehakoostise analüüs teadustööna, et tulevikuks sellest kogemusest maksimaalselt õppida.