Islandi jalgpallikoondis ja nende fännid on käimasoleva jalgpalli EMil pilku püüdnud lisaks tulemustele ka oma sõjahüüuga, mis ristitakse sageli viikingite sõjatantsuks. Tegelikult pole sellel aga viikingitega mingit pistmist, selgitas Soome ajalooladoktor, viikingite ajastu uurimisele pühendunud Joonas Ahola.
«Islandlaste sõjahüüu seostamine viikingitega on sügavalt ekslik,» rääkis Ahola Iltalehtile. «Pigem pärineb see keskaja lõpust, sest tantsutraditsioonid on Islandil üldiselt väga halvasti säilinud. Katoliiklikul keskajal ja usupuhastuse ajajärgul oli riik nii puritaanlik, et igasugune tants keelati täielikult, mis lõhkus ka traditsioonid,» lisas ta. Viikingiteks nimetatavate meresõitjate tegutsemise õitseaeg jääb 8.-11. sajandisse, lisaks on neid hiljem sageli mütologiseeritud ja nende vägevust võimendatud.
Ahola sõnul võib sõjahüüust ajaloolises plaanis rääkida pigem kogu Skandinaavia kontekstis. «Islandlaste saagades räägib Snorri Sturluson (1179-1241) berserkidest ehk sõdalastest, kes ulgusid vaenlasi peletades hundi kombel ja tantsisid ebamäärast tantsu, hammustades oma kilpe või trummeldades vastu rinda,» sõnas Ahola. «Aga muidugi kippus ka Sturluson islandlasena hea meelega viikingite aega meelde tuletama,» märkis ta veel.
And here's a video of that Iceland collective celebration with the fanshttps://t.co/D9VVFEGrFo https://t.co/3HZKXL5ssM
— St_Hill (@St_Hill) June 28, 2016