Jalgpallur Ragnar Klavan pole esimene Eesti
keskkaitsja, kes Liverpooliga liitumisele lähedal on. 1990ndate lõpus käis kahel korral Inglismaa suurklubi juures testimisel Marek Lemsalu.
Meenutus: Lemsalu näitas end Liverpoolile kahel korral, kuid jäi lepinguta
18. juuli 2016, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooajal 1996/1997 Saksamaal Mainzis mänginud Lemsalu läks esimest korda end Liverpoolile näitame 1997. aastal. Tegelikult pakkus Viini Austria talle samal ajal konkreetset lepingut, kuid Lemsalu läks ikkagi Inglismaale õnne proovima.
«Aga jutud Liverpooliga olid ka parajasti soojad,» rääkis Lemsalu kahe aasta eest ajakirjale Jalka. «Mina ei mõelnud sel hetkel suurt midagi, aga Aivar (Pohlak) arvas, et Liverpool on õigem variant.» Teiste seas mängisid toona Liverpoolis sellised staarid nagu Steve McManaman, Michael Owen ja Jamie Carragher. Peatreener oli Roy Evans.
«Tagasiside oli väga hea,» meenutas Lemsalu. «Kiideti just baastehnikat, kiireid sööte jms. Sain ka ise aru, et tuli hästi välja. Ma ei tundnud end seal kehvasti.»
«Natuke oli ehk probleem enesekindluses,» otsis Lemsalu tagantjärele põhjuseid, miks talle siiski lepingut ei pakutud. «Oodati, et keskkaitsja peaks rohkem palli võtma, edasi liikuma ja tegija olema. See klõks oleks pidanud mu peas ära käima. Kaitsjate puhul vaadatakse kindlasti suurust, kehalist võimsust, aga ka sellest tulenevat võimalikku kohmakust ja kiirust. Mina olin küllap natuke liiga tagasihoidlik, võinuks olla enesekindlam.»
Teist korda käis Lemsalu Liverpoolis 1999. aastal, kui peatreeneriks oli saanud Gerard Houllier. «Järelikult midagi head pidi klubi minust mäletama!» ütles Lemsalu. «See, et mind kutsuti Liverpooli Eesti liigast, kus ma parajasti mängisin, oli kompliment!»
Teisel korral sujus testimine paremini ja Lemsalu mängis treeningutel julgemalt ja agressiivsemalt kui varem. «Probleemiks oli vast see, et koos minuga oli seal testimas norralane Frode Kippe, kes oli täpselt minu tüüp ja kes sai lepingu – erinevalt Norrast ei olnud Eesti euroliidus. Mina läinuks välismängijate limiidi alla ja tollaste reeglite järgi pidanuks järgmise hooaja tööloa saamiseks palju mänguaega saama. Seega oli ajastus kehv, sest temast ma kehvem polnud.»